Timoteus Linna
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2011) |
Timoteus Linna (1. märts 1912 – 23. aprill 2011) oli eesti muuseumitöötaja, EAÕK preester ja koorijuht.
Noorus
[muuda | muuda lähteteksti]Timoteus Linna sündis Petseri maakonna Pankjavitsa valla Lõkovo (Ojavere) külas väiketaluniku peres. Lõpetanud kohaliku algkooli, astus Timoteus Linna 1926. aastal Petseri ühisgümnaasiumi, kus õppis (vaheaegadega) viis aastat. Aastatel 1932–1933 läbis ajateenistuse Tartus I ratsarügemendis, pärast seda töötas kodus isatalus. 1935. aastal astus ta Petseri vaimulikku seminari, mille lõpetas 1937. aastal.
Preestriametis
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti AÕK sinod määras Timoteus Linna Kuressaare Püha Nikolai koguduse köstriks ja koorijuhiks Saaremaale. Köstriameti kõrval oli T. Linna Kuressaare linna algkooli õpetaja. 1939. aasta kevadel valiti ta Leisi Püha Olga koguduse preestriks, kelle hoolde anti ka Metsküla Issanda Templisseviimise kogudus.
1940. aastal alanud Nõukogude okupatsioon pani Linna preestriametist loobuma ning ta leidis uue töökoha Maasi algkooli õpetajana.
Teises maailmasõjas
[muuda | muuda lähteteksti]1941. aasta mobilisatsioon Punaarmeesse viis Timoteus Linna algul tööpataljoni; Eesti korpuses määrati ta 917. laskurpolgu sanitariks. Velikije Luki lahingus haavata ja põrutada saamine tõi kaasa väeteenistusest vabastamise ning 1944. aasta talvel tuli tal Tadžiki NSV Šahrinai rajoonis lastekodulapsi õpetada.
Tegevus Saaremaal
[muuda | muuda lähteteksti]Kui Timoteus Linna 1944. aasta sügisel Saaremaale tagasi jõudis, määrati ta Saaremaa maakonna TSN Täitevkomitee haridusosakonna juhatajaks, kuid sellisel ametipostil ei saanud endine preester kaua töötada – juba 1946. aasta sügisel tagandas uus täitevkomitee esimees Vassili Riis ta Saaremaa koduloomuuseumi direktoriks, kelleks jäi Timoteus Linna 30 aastaks. Saaremaa Muuseumi taastamisest ja arendamisest sai tema elutöö põhiosa.
Timoteus Linnal on suured teened ka Saaremaa turismi arendamisel: 1966. aastal alustati ekskursioonijuhtide koolitamist ja 1968. aastal hakkas muuseumi baasil tööle Tallinna ekskursioonibüroo filiaal.
Üsnagi jõuline oli Linna ajal Saaremaa Muuseumi laienemine: igal tema töökümnendil lisandus üks uus filiaal. Kui 1948. aasta novembris avatud V. Kingissepa majamuuseum asutati n-ö ülaltpoolt, siis 1959. aastal asutatud ainulaadse Mihkli talumuuseumi saamisloos oli Timoteus Linnal oluline roll. 1973. aastal avati Koguvas kolmanda filiaalina Juhan Smuuli muuseum, mis nüüd on arenenud iseseisvaks Muhu muuseumiks.
1975. aastal täitus muuseumidirektori kauane unistus: algasid Kuressaare linnuse põhjalikud restaureerimistööd. Järgmisel kevadel võis Timoteus Linna rahuliku südamega pensionile jääda.
Hobid
[muuda | muuda lähteteksti]Juba 1936. aastal kirjutas ajaleht Petseri Teataja, et seminari kooris laulab üks Linna-nimeline mees, keda kutsutakse Petseri kloostri ööbikuks. Laul saatis teda kogu elu, ta juhatas kokku vähemalt 14 laulukoori ja kolme ansamblit. Timoteus Linna suur kirg oli aiandus. Talle meeldis kasvatada nii viljapuid ja -põõsaid kui ka lilli ja tarbetaimi, kuid tema eriline armastus kuulus õunapuudele.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]6. mail 1939 abiellus Timoteus Linna Kuressaares Reina külast pärit Helene Peegliga (1916–1994). Neil sündis kolm poega: metallikunstnik ja muusik Taivo Linna (1941–1996), meisterkiviraidur Temme Linna (1947) ning pop- ja rokklaulja Ivo Linna (1949).
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kui hing on erk, Videvik
- In memoriam Timoteus Linna, Meie Maa
- Pikk päevatee jõudis õhtusse, Meie Maa
- Elutöö – Saaremaa muuseumi taastamine, Õhtuleht, 30. aprill 2011