Toyotomi Hideyoshi
| Toyotomi Hideyoshi | |
|---|---|
.jpg) Lisa pildiallkiri. | |
| Sünninimi | Hiroshi-maru |
| Sünniaeg | 17. märts 1537 |
| Surmaaeg | 18. september 1598 |
Toyotomi Hideyoshi (17. märts 1537 – 18. september 1598) oli Jaapani samurai ja daimjo. Teda loetakse teiseks kolmest Jaapani "suurest ühendajast".
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Hideyoshi sündis 1537. aastal Owari provintsis Yaemoni-nimelise lihtsõduri pojana, aadlipäritolu tal puudus. Aastast 1568 teenis ta Oda Nobunaga vägedes, kes oli tema võimekust ning arukust märganud. Madalast päritolust hoolimata paistis Hideyoshi silma suurepärase strateegina – teda edutati mitu korda ning lõpuks oli ta üks Nobunaga tähtsaimatest väepealikest. Pärast viimase surma püüdis Hideyoshi oma isanda mõrva korraldaja Mitsuhide kinni ning alistas ta, seejärel aga sõlmis rahu Mori suguvõsaga, kellega Nobunaga sõdinud oli. Samuti sekkus ta Nobunaga kahe ellujäänud poja tegemistesse – keskmise poja Nobutaka tappis Hideyoshi 1583. aastal koos noorima poja Nobukatsuga, kes Oda suguvõsa juhiks pretendeeris; selle püüdluse Hideyoshi aga nurjas, lastes pärijana tunnustada hoopis Nobunaga esimese poja last Hidenobut, reaalsuses ise võimu teostades. Hideyoshi laskis endale muuhulgas omistada mitu legitimeerivat tiitlit, sealhulgas asevalitseja oma, kuigi šoguniks ei saanud ta kunagi. 1590. aastate alguseks oli Jaapani taasühendamine tänu Hideyoshile suures osas lõpule jõudnud, ning seejärel pööras ta oma tähelepanu riigi kindlustamisele. Muuhulgas algatas ta kristluse laialdase represseerimise ning keelas religiooni täielikult. Oma elu viimastel aastatel täheldati Hideyoshi juures julmust ning suurushullustust, millist varem oli täheldatud Nobunaga juures – ta lasi koos perega hukata õepoja, keda kahtlustas enda vastu vandenõu sepitsemises, sama saatus ootas halbu uudiseid teatavad sõnumitoojad. Hideyoshi unistas oma viimastel aastatel ka Hiina vallutamisest ning üleaasialise impeeriumi loomisest, mis pidi algama Korea invasiooniga – seda üritas ta läbi viia 1592. aastal, kuid Hiina-Korea ühisväed lõid sissetungi tagasi. 1597. aastal alustatud uus katse luhtus samuti: Hideyoshi suri 1598. aastal haigusesse ning tema sõjategevusest nördinud väed pöördusid Jaapanisse tagasi.[1]
Hideyoshi poliitika
[muuda | muuda lähteteksti]Hideyoshi jätkas oma eellase Nobunaga algatatud maade ümberjagamise poliitikat – selle eesmärgiks oli ustavate vasallide paigutamine vähemustavate sekka ning viimased eraldada oma traditsioonilisest toetajaskonnast. Hideyoshi viis edasi ka relvade konfiskeerimist talupoegadelt, mis kulmineerus 1588. aasta niinimetatud "mõõgajahis". Relvade konfiskeerimise tagamõte oli vähendada nii talurahvaülestõusude võimalust kui ka talupoegade kasutamist vaenulike sõjapealike poolt sõjalise jõuna. Hideyoshi kinnitas ka talupoegade ja sõdalaste eristumise sotsiaalsete klassidena, andes välja "klasside püsivuse" määrused, kus keelati talupoegadel oma maalt lahkumine ning elukutse vahetamine ning samuraidel kohustati elada kindluslinnades. Kasutusele võeti ka kollektiivse vastutuse põhimõte, kus indiviidi kuritegude eest karistati tervet kogukonda. Hideyoshi viis edasi alustatud maaloendusi, ühikute standardiseerimise ning aastal 1590. viis läbi rahvaloenduse.[1]