Võrgukaamera

Võrgukaamera (ka IP-kaamera või internetikaamera, inglise keeles IP camera või network camera) on eraldiseisev võrguseade, mis edastab videopildi võrguühenduse kaudu, kasutades internetiprotokolli.

Tänapäeval on võrgukaamerast saanud asendamatu videojälgimissüsteemi vahend, mis võimaldab liikuvat videopilti reaalajas jälgida ja salvestada. Võrgukaamerale ligipääsemiseks puuduvad geograafilised piirangud, vajalik on internetiühendus ja elektrienergia.

Võrgukaamera D-Link DCS-2120

Ajalugu

1996. aastal tutvustas Axis Communications esimest võrgukaamerat Axis Neteye 200. Selle võrgukaamera arendasid välja Martin Gren ja Carl-Axel Alm. Axis Neteye 200 võimaldab otseühendust tavalise veebibrauseriga ja videopilt tekitatakse JPEG-pildi uuendamisega.

IP-süsteemide arenguga on suures osas välja vahetatud analoogsüsteemid, sest digitaalsed IP-süsteemide lahendused lubavad edastada suuremaid andmemahte ja võimaldada kõrgema kvaliteediga pilti. IP-kaamerate lahutusvõime on sõltuvalt tootest vahemikus 0,3–29 megapikslit.

Võrgukaameraid on toodetud töötamiseks erinevatesse keskkondadesse, näiteks 360-kraadise vaatenurgaga IP-kaamera Evolution EXD on mõeldud kasutamiseks plahvatusohtlikes keskkondades ning saab töötada ka muudes karmides ja ohtlikes oludes.

Tänapäeval kasutavad IP-videovalvet riigiasutused (maanteeamet, linnad, politsei- ja piirivalveamet, jne), eraettevõtted, turvafirmad (G4S, SECURITAS jm) ja eraisikud.

Võrgukaamera Foscam FI8908W kasutajaliides

Võrgukaamerast täpsemalt

Võrgukaamera põhilised komponendid on objektiiv, pildisensor, protsessor ja mälu. Protsessorit kasutatakse pilditöötluseks, andmete pakkimiseks, videoanalüüsiks ja kaamera funktsioonide täitmiseks. Mälu kasutatakse, et talletada võrgukaamera püsivara. Võrgukaamera püsivaras on kaamera tarkvara ning seda ei pea eraldi paigaldama.

Nagu igal arvutil on ka igal IP-kaameral on oma unikaalne IP-aadress. Tavaliselt ühendatakse IP-kaamera kohtvõrku jagava ruuteriga, mis annab kaamerale IP aadressi. Võrgukaamera oma IP-aadressi kirjutades, näiteks veebibrauseri aadressireale on kohtvõrgus võimalik kaamerat seadistada ja jälgida videopilti. Võrgukaamera pilt võidakse pakkida MJPEG, MPEG-4 või H.264 videokoodekiks, selle signaali edastamiseks kasutatakse internetiprotokolli.

Kaamerale lisatud alarmsisendiks võivad olla nii kõikvõimalikud välised turvaseadmed (liikumisandurid, uste magnetkontaktid) kui ka kaamerasse sisseehitatud pildi liikumisanalüsaator. Kaamera oskab taolistest alarmsisenditest tulnud häirete korral teavitada kasutajat, saates e-kirja või laadides alarmi käivitumisega seotud videopildi automaatselt kasutaja postkasti või failivahetusserverisse (FTP-serverisse).

Üldiselt on võrgukaamera kohtvõrgus kohe töötav, kuid et kaamera pilti jälgida ka väljaspool kohtvõrku, tuleb teha rohkem seadistusi. On isehäälestuvaid (inglise keeles Plug & Play) võrgukaameraid, mille seadistamine on märksa kasutajasõbralikum. Erinevalt enamusest IP kaameratest ei ole neil vaja: staatilist IP-aadressi, DDNS serverit, portide suunamist, tulemüüri seadistuste muutmist jne.

Eripäraseks muudab selle kaamera siiski kaamera kaugjuhtimisvõimalus. See, mis seni on olnud tunduvalt kallimate ja professionaalsemate kaamerate pärusmaa, on nüüd kasutatav ka IP-kaameras. Lisaks pöördkaamerate kontrollitav vaateväli on laia ulatusega, mis võimaldab ühe kaameraga suurt ala jälgida, näiteks kaameral ADS-445 SwannEye on vaateväli 350° horisontaal- ja 100° vertikaaltasapinnas.

Tänu universaalsusele on võrgukaamera kasutatav väga laialdaselt – alates kontorite, kaupluste ja kodude valvest kuni tootmisliinidel ja töökodades toimuva jälgimiseks ning miks mitte ka kergesti teisaldatavana lühiajaliste esitluste ja väljapanekute reaalajas edastamiseks.

IP kuppelkaamera välistingimustes

Liigitus

Võrgukaamerate tüüpe on palju, peamised liigitusalused on järgmised:

• sise- ja välistingimustesse
• traadiga ja traadita (WiFi või mobiilne internet) ühendus
• statsionaarsed (fikseeritud vaatenurgaga) ja liigutavad PTZ kaamerad (inglise keeles Pan–Tilt–Zoom camera ehk pööra-kalluta-suumi kaamerad)

Eelised

• Kahesuunaline audio
• kõrge pildi lahutusvõime
• kasutajamugavus: saab igale poole paigutada, kus võrguühendus (sisaldades ka traadita võrku)
• krüpteerimine ja autentimine: turvaline andmeedastus, krüpteerimiseks ja autentimiseks kasutatakse erinevaid krüpteerimismeetodeid WEP, WPA, WPA2, TKIP, AES
• kaughalduse juurdepääs: kaameraid saab jälgida üle maailma igast internetiühendusega arvutist (nutitelefonist)
• võimelised toimima ka täiendava toiteta, kasutades PoE (inglise keeles Power over Ethernet) lahendust

Puudused

• Kõrge alghind (välja arvatud odavama klassi kaamerad)
• kõrge võrguliikluse kasutamine: lihtne võrgukaamera lahutusvõimega 0,3 megapikslit (ehk 640x480 pikslit), kaadrisagedusega 10 (ehk 10 kaadrit sekundis) ja multimeedia vormingus MJPEG kasutab andmeedastuskiirusest 3 Mbit/s
• tehnilised tõkked: ülespanek ja seadistamine nõuab arvutialaseid teadmisi
• süsteem muutub kräkkeritele avatuks

Vaata ka

• MJPEG
• Internetiprotokollistik
• Veebikaamera

Välislingid

• Maanteeamet – Teekaamerad Maanteeamet
• EENet – Looduskaamerad Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk
• Digisilm – Loomakaamerad Digisilm.ee
• Looduskalender – Metsakaamera alustab Looduskalender.ee 30.11.2013
• Kuidas Sea-TV toimib? Looduskalender.ee 25.01.2009
• Jälgi loomaaia amuuri leopardi kodudiivanil Pealinn.ee 17.11.2008
• Turvakaamera kui rätsepatöö Äripäev 08.08.2013
• Miks valida digitaalne valvesüsteem? Arvutimaailm 20.01.2013
• ABIMEES: Kuidas koostada ja paigaldada videovalvesüsteemi Forte.delfi.ee 14.11.2012
• Kes siis oli puu otsas, kui "pauk" käis? Oomipood.ee 26.06.2012
• Kuidas vaadata oma koduvõrku ühendatud IP kaamerat kodus ja ka väljas pool oma kodu Oomipood.ee 16.09.2013
• Järvamaal hakkab bussides piletimüüki kontrollima kaamera ERR Uudised 19.02.2009
• Valvekaamera näitab pilti kas või Hiinasse Tartu Postimees 03.09.2009