Mine sisu juurde

Veebirobot

Allikas: Vikipeedia

Veebirobot (inglise keeles bot) on robotina toimiv tarkvararakendus, mis käitab automatiseeritud toiminguid (skripte) interneti kaudu. [1]

Tavaliselt täidavad robotid rutiinseid ülesandeid, mis on lihtsad ja ka struktuurilt korduvad, palju kiiremini, kui saaksid sellega hakkama inimesed. Kõige rohkem kasutatakse roboteid veebi indekseerimiseks, mille käigus automatiseeritud skript tõmbab, analüüsib ja jaotab veebiserveritest teavet inimesest mitu korda kiiremini. Enam kui poole kogu veebiliiklusest moodustavad veebirobotid. [2]

Veebisaite majutavate serverite jõupingutused veebirobotite vastu on erinevad. Serverid võivad piiritleda interneti robotitele käitumise reeglid, rakendades faili robots.txt: failis on tekst, mis kirjeldab selles serveris robotite käitumist valitsevaid reegleid. Igal veebirobotil, mis ei järgi neid reegleid serveriga suheldes, peaks teoreetiliselt olema juurdepääs mõjutatud veebisaidile keelatud või saama eemaldatud sellelt veebisaidilt. Kui server rakendab reegli ainult postitatud tekstifailiga, ilma sellega seotud programmi/tarkvara/rakenduseta, siis pole võimalik neid reegleid jõustada ja nende järgimine on vabatahtlik. Tegelikult ei ole võimalik tagada, et veebiroboti looja või rakendaja on teadlik või isegi loeb faili robots.txt sisu. On n-ö häid veebiroboteid, näiteks otsimootorite indekseerijad, aga on ka veebiroboteid, mida kasutatakse pahatahtlikult ja karmide rünnakute korraldamiseks, eriti poliitiliste kampaaniate käigus.[2]

Vestlusrakenduste IM ja IRC veebirobotid

[muuda | muuda lähteteksti]

Mõned veebirobotid suhtlevad teiste veebipõhiste teenuste kasutajatega kiirsõnumite (IM), interneti jututoarakenduste (IRC) rühmavestluste või mõne muu veebiliidese, näiteks Facebook Boti ja Twitterboti kaudu. Inimesed saavad nendele vestlusrobotitele esitada küsimusi lihtsas inglise keeles ja saada õigesti formuleeritud vastuse. Need veebirobotid saavad hakkama paljude ülesannetega, sealhulgas ilmateate, posti sihtnumbriteabe, sporditulemite, valuuta või muude ühikute teisendamisega jne. Teisi kasutatakse meelelahutuseks, näiteks SmarterChild AOL Instant Messengeris ja MSN Messengeris.

IRC-veebirobotite täiendavaks rolliks võib olla vestluskanali taustal varitsemine, kommenteerides osavõtjate kirjutatud teatud fraase (põhineb mustri sobitamisel). Seda kasutatakse mõnikord ka abiteenusena uutele kasutajatele või ebasündsate kommentaaride tsenseerimiseks.

Suhtlusvõrgustike veebirobotid

[muuda | muuda lähteteksti]

Suhtlusvõrgustike veebirobotid on algoritmide kogumid, mis järgivad korduvaid juhiste komplekte, et luua teenus või ühendus suhtlusvõrgustike kasutajate vahel. On mitmesuguseid võrgustikuroboteid, näiteks vestlusrobotid, mis on loodud suhtlemiseks inimkasutajatega; sotsiaalsed robotid, mis on välja töötatud matkima inimese käitumist, et suhelda inimkasutaja käitumisega sarnaste käitumisharjumustega. Ühiskondliku veebirobotite kasutamise (slängis bottimise) ajalugu sai alguse 1950. aastatel Alan Turingi ja tema visiooniga luua komplekte juhendkoodidest, mis läbiks Turingi testi. Aastatel 1964–1966 oli Joseph Weizenbaumi loodud loomuliku keele töötlemise arvutiprogramm ELIZA tehisintellekti algoritmide seas varajane indikaator, mis innustas arvutiprogrammeerijaid kavandama ülesandeprogramme, mis suudavad vastata käitumismustritele neile antud juhistega. Selle tulemusena on loomuliku keele töötlemisest saanud mõjuv tegur tehisintellekti ja sotsiaalsete veebirobotite arengus ning innovaatiliste tehnoloogiliste edusammude saavutamisel, mis toimub paralleelselt teabe ja mõtte massilise leviku arenguga sotsiaalmeedia veebisaitidel. [3]

Viimase aja valimiste poliitiliste sekkumiste aruannetes, sealhulgas 2016. aasta USA ja 2017. aasta Ühendkuningriigi üldvalimistel, [4] on arvatud, et veebirobotite kasutuse levik on seotud eetikaga, mis on vaidlustatud veebiroboti tehnilise lahenduse ja veebiroboti looja vahel. USA Lõuna-California ülikooli arvutiteadlase Emilio Ferrara aruandes ACMi kommunikatsiooniettevõtte kohta[5] on faktide kontrollimiseks ja teabe tõendamiseks vajalike ressursside nappuse tõttu suurel hulgal valeteateid nende veebirobotite kohta sotsiaalmeedia platvormidel. Twitteri puhul on enamik veebirobotitest programmeeritud otsingufiltritega, mis on suunatud märksõnadele ja fraasidele, mis kajastavad pooldavaid ja vastuolulisi poliitilisi tegevuskavasid ning jagavad (retweet) neid siis uuesti. Kui veebirobotite tähelepanu on programmeeritud levitama kontrollimata teavet kogu sotsiaalmeedia platvormil, [6] on see vaenuliku poliitilise kliima käes programmeerijatele suur väljakutse. Programmidele on määratud binaarsed funktsioonid ja sotsiaalmeedia veebisaidile manustatud rakendusprogrammi liidese abil täidetakse antud funktsioone. Ferrera kutsub veebirobotiefektiks olukorda, kus veebiroboti ja inimkasutaja vaheline suhtlus tekitab isikuandmete lekkimise ohtu ja polariseerivaid mõjusid väljaspool veebirobotikoodi eetikat. Guillory Kramer on uurinud emotsionaalselt muutlike kasutajate käitumist ja veebirobotite mõju kasutajatele, muutes nende reaalsustaju.

Äriotstarbelised veebirobotid

[muuda | muuda lähteteksti]

On olnud palju poleemikat veebirobotite kasutamise üle automatiseeritud kauplemisfunktsioonides. Oksjoni veebisait eBay on kohtus üritanud takistada kolmanda osapoole ettevõtet kasutamast veebiroboteid nende veebilehel sooduspakkumiste otsimiseks; see lähenemine andis eBayle tagasilöögi ja äratas tähelepanu uutes veebirobotikasutajates. Suurbritannias asuv kihlvedude vahendaja Betfair nägi veebirobotitest tulevat nii suurt liiklust, et käivitas veebirobotite programmeerijatele suunatud WebService API teenuse, mille kaudu nad saavad aktiivselt hallata veebirobotite interaktsioone.

Robotiparke kasutatakse teadaolevalt veebipõhistes rakenduste poodides, nagu Apple App Store ja Google Play, et manipuleerida positsioonidega [7] või positiivsete hinnangute/arvustuste arvu suurendamiseks. [8]

Kliendisuhtlust edendavad kasulikud veebirobotid

[muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõtted ja kliendid võivad veebirobotitest ka kasu saada. Veebirobotid võimaldavad klientidel suhelda ettevõtetega ilma, et nad peaksid suhtlema päris inimesega. KLM Royal Dutch Airlines on loonud vestlusroboti, mis võimaldab klientidel saada pardakaarte, lennule registreerimise meeldetuletusi ja muud lennuks vajalikku teavet. [9] Ettevõtted on loonud vestlusroboteid, millest on kliendisuhtluses suur kasu. Klientide kaasatus on pärast nende vestlusrobotite väljatöötamist suurenenud.

Vestlusrobotite kasutamine on väga levinud. Google Assistanti ja Sirit peetakse samuti vestlusroboti vormideks. Google Assistant ja Siri võimaldavad inimestel AI-süsteemi abil küsimusi esitada ja vastuseid saada. Need tehnoloogilised edusammud teevad inimestel paljude igapäevaeluprobleemidega paremini toime tulla.

Vestlusrobotid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kiiresti kasvav healoomulise veebiroboti vorm on vestlusrobot. Alates 2016. aastast, kui Facebook Messenger lubas arendajatel oma platvormile vestlusroboteid paigutada, on nende kasutamine hüppeliselt kasvanud ainuüksi selles foorumis. Esimese kuue kuu jooksul loodi Messengeri jaoks 30 000 veebiroboti, 2017. aasta septembriks tõusis nende arv 100 000-ni. [10] SnatchBoti tehniline juht Avi Ben Ezra ütles ajakirjale Forbes, et nende vestlusroboti loomise platvormi kasutuselevõtu populaarsus osutab lähitulevikus miljonite inimtöötundide kokkuhoiule, kuna veebilehtedel olevad reaalajavestlused asendatakse suhtlusega veebirobotiga. [11]

Ettevõtted kasutavad veebiroboteid, et suurendada veebipõhist kasutust ja luua sujuvamat suhtlust. Ettevõtted kasutavad veebiroboteid sageli kulude kärpimiseks selle asemel, et palgata inimesi tarbijatega suhtlemiseks – ettevõtted on välja töötanud uusi viise efektiivsuse tagamiseks. Neid vestlusroboteid kasutatakse klientide küsimustele vastamiseks. Näiteks on pitsarestoran Domino's välja töötanud vestlusroboti, mis suudab Facebook Messengeri kaudu tellimusi vastu võtta. Vestlusrobotid võimaldavad ettevõtetel eraldada oma töötajate aega olulisematele asjadele. [9]

Pahatahtlikud veebirobotid

[muuda | muuda lähteteksti]

Veebirobotite pahatahtlik kasutamine on võrku ühendatud arvutite automaatse rünnaku koordineerimine ja toimimine, näiteks robotivõrgu (st võrku ühendatud robotarvutite) poolt teenusetõkestamise rünne. Veebiroboteid saab kasutada ka klikipettuste toimepanemiseks. Spämmirobot on veebirobot, mis üritab rämpspostitada suures koguses interneti sisu, lisades tavaliselt reklaamlinke. Enam kui 94,2% veebisaitidest on kogenud robotirünnakut. [2]

Pahatahtlike veebirobotite (ja robotivõrkude) näiteid

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Spämmirobotid, mis koguvad e-posti aadresse kontaktide või külalisteraamatute lehtedelt
  2. Allalaadimisprogrammid, mis imevad ribalaiust, laadides alla terveid veebisaite
  3. Veebisaitide kopeerijad, mis haaravad veebisaitide sisu ja taaskasutavad seda ilma loata automaatselt loodud ukselehtedel;
  4. registreerimisrobotid, kes registreerivad konkreetse e-posti aadressi paljudele teenustele, et kinnitusteated ujutaksid postkasti ja tõmbaksid tähelepanu olulistelt turvanõuetele viitavatelt teadetelt; [12]
  5. viirused, sealhulgas ussviirused;
  6. teenusetõkestamise ründe (DDoS) robotid;
  7. robotivõrgud, zombiarvutid jne;
  8. spämmirobotid, mis üritavad inimesi pahatahtlikele veebisaitidele suunata, võib leida veebisaitide kommentaariumidest või foorumitest.

Muid pahatahtlike veebirobotite kasutusalasid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Veebiroboteid kasutatakse ka kontsertide puhul heade kohtade ostmiseks, eriti piletimaaklerite poolt, kes pileteid edasi müüvad. [13] Veebirobotid võetakse kasutusele meelelahutusürituste piletimüügilehtede vastu. Piletimaaklerid kasutavad veebiroboteid, et ebaõiglaselt hankida endale parimad kohad, samal ajal võttes üldsuselt võimaluse samuti häid kohti saada. Veebirobot jookseb läbi ostuprotsessi ja saab häid kohti, ostes nii palju istekohti kui võimalik.
  • Veebiroboteid kasutatakse väga paljude mängijatega online-rollimängudes (MMORPG) ressursside kogumiseks, mille hankimine muidu võtaks palju aega või vaeva. See on mureks enamikus mängusisestes majandustes.
  • Veebiroboteid kasutatakse ka YouTube'i videote vaatamiste suurendamiseks.
  • Veebirobotite abil suurendatakse analüütiliste aruannete liikluse arvu, et reklaamijatelt raha koguda. ComScore'i uuring näitas, et 54 protsenti ekraanireklaamidest, mida näidati tuhandetes kampaaniates maist 2012 kuni veebruarini 2013, ei ilmunud kunagi inimese ette. [14]
  • Reporter Percy von Lipinski teatas 2012. aastal, et avastas CNN iReportis miljoneid botitud või pingitud vaateid. CNN iReport eemaldas vaikselt miljoneid vaateid nn iReporteri superstaari Chris Morrow' kontolt. [15] Pole teada, kas CNN-i võltsvaadetest saadud reklaamitulu anti reklaamijatele tagasi.
  • Veebiroboteid võidakse kasutada interneti foorumites põletavate või mõttetute postituste automaatselt postitamiseks, et häirida foorumit ja vihastada kasutajaid.

Võitlus pahatahtlike veebirobotitega – robotilõks

[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige laiemalt kasutatakse veebirobotivastase tehnoloogiana CAPTCHA-t – robotilõksu, mis on Turingi testi vorm, millega eristatakse inimkasutajaid ja vähem keeruka AI-toega veebiroboteid, kasutades selleks inimesele loetavat graafiliselt kodeeritud teksti. Selle teenuse pakkujateks on näiteks Recaptcha ja sellised kaubandusettevõtted nagu Minteye, Solve Media ja NuCaptcha. Sellised robotilõksud ei ole veebirobotite tõkestamisel siiski lollikindlad, kuna neist võib sageli mööda hiilida arvuti märgituvastuse, turvaaukude ja isegi allhankena robotilõksulahendusi ostes.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Dunham, Ken; Melnick, Jim (2008). Malicious Bots: An Inside Look into the Cyber-Criminal Underground of the Internet. CRC Press. ISBN 9781420069068.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Zeifman, Igal. "Bot Traffic Report 2016". Incapsula. Retrieved 1 February 2017.
  3. ↑ "Twitter Followers Guide". Wednesday, 20 November, 2019
  4. ↑ Howard, Philip N (18 October 2018). "How Political Campaigns Weaponize Social Media Bots". IEEE Spectrum.
  5. ↑ Ferrara, Emilio; Varol, Onur; Davis, Clayton; Menczer, Filippo; Flammini, Alessandro (2016). "The Rise of Social Bots". Communications of the ACM. 59 (7): 96–104. arXiv:1407.5225. doi:10.1145/2818717.
  6. ↑ Alessandro, Bessi; Emilio, Ferrara (2016-11-07). "Social Bots Distort the 2016 US Presidential Election Online Discussion". SSRN 2982233.
  7. ↑ "Touch Arcade Forum Discussion on fraud in the Top 25 Free Ranking".
  8. ↑ "App Store fake reviews: Here's how they encourage your favourite developers to cheat". Electricpig.
  9. ↑ 9,0 9,1 "How companies are using chatbots for marketing: Use cases and inspiration - MarTech Today". MarTech Today. 2018-01-22. Retrieved 2018-04-10.
  10. ↑ "Facebook Messenger Hits 100,000 bots". 2017-04-18. Retrieved 2017-09-22.
  11. ↑ Murray Newlands. "These Chatbot Usage Metrics Will Change Your Customer Service Strategy". Retrieved 2018-03-08.
  12. ↑ Dima Bekerman: How Registration Bots Concealed the Hacking of My Amazon Account, Application Security, Industry Perspective, December 1st 2016, In: www.Imperva.com/blog
  13. ↑ Safruti, Ido. "Why Detecting Bot Attacks Is Becoming More Difficult". DARKReading.
  14. ↑ Holiday, Ryan. "Fake Traffic Means Real Paydays". BetaBeat.
  15. ↑ von Lipinski, Percy (28 May 2013). "CNN's iReport hit hard by pay-per-view scandal". PulsePoint. Retrieved 21 July 2016.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Veebirobot&oldid=6697110"