Vladimir Lipp
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Vladimir Lipp (1. juuli 1904 Gattšina, Peterburi kubermang – juuli 1977 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane.
Päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]Vladimir Lipu isa Eduard töötas Gattšina raudteejaamas mitmetel töödel, oli keiserlike jahimaade (1917 moodustati selle asemel sovhoos) valvur. Ta suri 1920. aastal. Ema oli kodune, suri 1929.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]1913 läks Lipp õppima Gattšina algkooli, siis kõrgemasse algkooli. Maist 1919 kuni sügiseni 1920 töötas remonditöölisena raudteel.
Aastast 1919 oli ta Venemaa Kommunistliku Noorsooühingu liige. 1921 lõpetas täiskasvanute õhtuse kommunaalkooli, novembris 1920 läks VK(b)P Gattšina rajoonikomiteesse tehnilisele tööle, oktoobris 1921 suunas komsomoliorganisatsioon ta õppima vabrikutehasekooli lukksepp-mehaanikuks. 1924 lõpetas Lipp noorte pioneerijuhtide kursused, ÜLKNÜ Gattšina maakonnakomitee kutsus ta oma käsutusse: Lipp tegutses laste kommunistliku organisatsiooni – noorpioneeride maakonnabüroo esimehe asetäitjana.
1925 saadeti ta omal soovil Družnaja Gorka (Orinansavotta) riiklikku klaasitehasesse pioneerijuhiks, septembrist 1926 oli samas tehases ÜLKNÜ sekretär.
1926. aastal astus ta ÜK(b)P-sse.
Oktoobrist 1928 töötas Družnaja Gorka klaasitehases gradueerijana, 1930–1932 oli gradueerijate tsehhi ülem.
1932. aastal valiti Lipp tehase ÜK(b)P büroo koosseisu ja ta sai tööst vabastatud parteisekretäriks.
1933–1934 oli ÜK(b)P Gattšina rajoonikomitee tööstussektori juhataja, 1934–1935 vabriku Grammofon parteikomitee sekretär, 1935–1936 marksismi-leninismi üheaastase kursuse kursant Puškinos, 1936–1937 ÜK(b)P Leningradi oblasti Demjanski rajoonikomitee sekretär.
Aastatel 1937–1941 oli Lipp Tosno metsatehase direktor. Ümberpaigutamise põhjus oli, et ta tädi koos tütrega elas Eestis.
1941 töötas Gattšina rajoonis Siverski puidutöötlemistehase direktorina, augustis 1941, Saksa vägede lähenemisel Leningradile, evakueeriti koos tehasega Vologda oblastisse. Hiljem evakueerus koos perega Krasnojarski.
ÜK(b)P Krasnojarski kraikomitee ja kohaliku tööstuse kraivalitsus suunasid ta tööle Jemeljanovski rajooni tööstuskombinaadi juhatajaks, kus töötas märtsini 1942. Siis kutsuti ta Punaarmeesse.
Teises maailmasõjas
[muuda | muuda lähteteksti]Teises maailmasõjas teenis Vladimir Lipp 249. Eesti Laskurdiviisi poliitosakonnas vaneminstruktorina, oli diviisi parteikomisjoni liige (majori auastmes).
Tegevus Eesti NSV-s pärast teist maailmasõda
[muuda | muuda lähteteksti]Veebruaris 1944 Lipp demobiliseeriti ja saadeti EK(b)P KK käsutusse: kinnitati EK(b)P KK kaadriosakonna juhataja asetäitjaks [1].
1945–1946 oli ta EK(b)P KK Parteikolleegiumi liige ja täitis ka parteikolleegiumi sekretäri kohuseid [2], 1946–1947 EK(b)P KK sekretäri asetäitja kaubanduse ja ühiskondliku toitlustamise alal (ja KK vastava osakonna juhataja) [3].
Aastast 1947 oli Lipp EK(b)P KK aparaadi algorganisatsiooni sekretär, 1947–1948 kaubanduse ja ühiskondliku toitlustamise osakonna juhataja, 1948–1951 plaani-finants-kaubandusosakonna juhataja, 1951–1953 kergetööstuse osakonna juhataja [4] 2. detsembril 1952 kinnitati ta EKP KK Büroo otsusega Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitsejaks.
Kuna NLKP KK juures asuva Partei Kontrollkomisjoni otsusega oli avaldatud V. Lipule vali noomitus parteiliikme arvestuskaardile kandmisega NLKP KK instruktsioonide rikkumise eest partei liikmemaksude kogumisel ja nende üle kontrolli teostamata jätmise eest, siis EKP KK büroo otsusega 31. märtsist 1953 muudeti otsus Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja kohale määramiseks ära.
1953–1954 oli Lipp EK(b)P KK administratiiv- ja kaubandus-finantsorganite osakonna juhataja asetäitja;
1954–1957 Eesti NSV toidukaupade tööstuse minister;
1957–1962 Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu Toiduainetetööstuse valitsuse juhataja,
1962–1970 EKP KK asjadevalitseja[5].
10. märtsil 1970 vabastati Lipp asjadevalitseja kohalt seoses pensionile minekuga (üleliiduline personaalpension 160 rubla kuus eluajaks).
Valitavatel ametikohtadel Eesti NSV-s
[muuda | muuda lähteteksti]- 1945–1954 EKP KK liige
- 1951–1955 Eesti NSV Ülemnõukogu saadik
- 1948–1957 Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu saadik
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Valdas hästi vene ja nõrgalt eesti keelt.