1885
Olgoldâshäämi
1885 (MDCCCLXXXV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1880-lovo kuuđâd ihe.
Tábáhtusah
[mute | mute käldee]Šoddâmeh
[mute | mute käldee]- uđđâivemáánu 16. peeivi – Zhou Zuoren, kiinalâš kirječällee, esseečällee já jurgâleijee (j. 1967)
- kuovâmáánu 7. peeivi – Sinclair Lewis, ive 1930 Nobel-kirjálâšvuotâpalhâšume finnim ovtâstumstaatâlâš kirječällee (j. 1951)[1]
- vyesimáánu 30. peeivi – Villem Grünthal, eestilâš tihtâčällee, jurgâleijee já kielâtotkee (j. 1942)
- syeinimáánu 1. peeivi – Bertel Liljeqvist, syemmilâš arkkiteht (j. 1954)[2]
- roovvâdmáánu 7. peeivi – Niels Bohr, ive 1922 Nobel-fyysiikpalhâšume finnim tanskalâš fysikkár (j. 1962)[3]
Jämimeh
[mute | mute käldee]- cuáŋuimáánu 25. peeivi – Emma Kalanikaumakaʻamano Kaleleonālani Naʻea Rooke, Havaiji roonnig (š. 1836)
- syeinimáánu 23. peeivi – Ulysses S. Grant, ovtâstumstaatâlâš kenraal já Ovtâstum staatâi 18. president (š. 1822)
Kalender
[mute | mute käldee]Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást 1885.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Sinclair Lewis nobelprize.org. Čujottum 24.10.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Bertel Liljeqvist Arkkitehtuurmuseo. Čujottum 16.6.2022. (suomâkielân)
- ↑ Niels Bohr nobelprize.org. Čujottum 18.11.2022. (eŋgâlâskielân)