Vikipeedia

Lennart Meri

Lennart Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti president 1992–2001, Eesti Teaduste Akadeemia liige 2001–2006.

Lennart Meri
Lennart Meri
Lennart Meri (1998)
2. Eesti Vabariigi president
Ametiaeg
6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001
Järgnev Arnold Rüütel
Eesti NSV välisminister, Eesti välisminister
Ametiaeg
Aprill 1990 – Märts 1992
Eelnev Arnold Green
Järgnev Jaan Manitski
Isikuandmed
Sünniaeg 29. märts 1929
Tallinn
Surmaaeg 14. märts 2006 (76-aastaselt)
Tallinn
Alma mater Tartu Ülikool

Elulugu

muuda
 
Eesti president Lennart Meri, Leedu president Algirdas Brazauskas, Läti president Guntis Ulmanis, USA asekaitseminister John J. Hamre ja Läti kaitseminister Talavs Jundzis pressikonverentsil Pentagonis (15. jaanuar 1998)
 
Lennart Meri kodus oma töökabinetis 2002. aastal
Foto: Jaan Künnap

Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat, hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured.

Isa diplomaadiameti tõttu käis Lennart Meri mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis ja omandas hea keelteoskuse. Ta valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond 1941. aastal Kirovi oblastisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Lennart oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis lõpetas ta Tallinna 10. Keskkooli ja astus Tartu Riiklikku Ülikooli.

1953. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Ta leidis tööd Vanemuises kirjandusliku toimetajana ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja.

Lennart Meri esimene raamat oli "Kobrade ja karakurtide jälgedes", reisist Kesk-Aasiasse 1958. aastal.[1][2][3] 1963. aastal võeti Lennart Meri Eesti Kirjanike Liidu liikmeks.

Film "Linnutee tuuled" (koostöös Soome ja Ungariga) sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali.

1990. aastal sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga[viide?]. Ta saavutas Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele.

Ta oli ka Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige.

Augustiputši ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel.

1992. aasta aprillis lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru Riigikogus ning osutus seal valituks. 1996. aastal valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Tema ametiauto oli 1992. aasta Mercedes-Benz 300 SEL.[4]

1998. aastal valis Prantsusmaa ajaleht La Vie Lennart Meri aasta eurooplaseks.

2001. aastal, oma viimasel ametisoleku aastal, jagas president kunagistele poliitvangidele ja küüditatutele üle kogu Eesti Murtud Rukkilille märke.

Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust: pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks humanitaarteaduste alal, kuulus akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.

2005. aastal sai Lennart Meri Jeruusalemma Sõltumatu Militaarse Templiordu NATO Suurprioraadi Suurristi ning temast sai ordu liige[5].

Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu[6] 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule.[7]

Haridus

muuda

Ametikohad

muuda
 
Lennart Meri Raekoja platsil 1999. aastal
Foto: Jaan Künnap

Raamatud

muuda
  • 1951 – "Prantsuse rahva vastupanuliikumine 1940–1945: võitlus rahvademokraatliku korra eest Prantsusmaal" (üliõpilastöö)
  • 1959 – "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast)
  • 1961 – "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist)
  • 1964 – "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtšatkast); 1968 tõlge saksa keelde (Es zog uns nach Kamtschatka, tõlkijad M. Brandt ja G. Hoppe); tõlge soome keelde (Kamtšatka: Tulivuorten maa, tõlkija Eva Lille)
  • 1965 – "Hegyen-völgyön: (Kobrák és karakurtok nyomában ; Hajóinasok a zöld óceánon)" (ungarikeelne tõlge raamatutest "Kobrade ja karakurtide jälgedes" ning "Laevapoisid rohelisel ookeanil", tõlkija Gábor Bereczki)
  • 1974 – "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast); 1977 tõlge soome keelde (Revontulten porteilla, tõlkija Eva Lille); 1982 tõlge ungari keelde (Az északi fény kapujaban, tõlkija Gabor Bereczki); 1986 tõlge prantsuse keelde (Dans le silence des glaces, tõlkija (vene keelest) Dora Sanadzé); 1988 tõlge läti keelde (Kavu vartos, tõlkija Tamara Vilsone)
  • 1976 – "Hõbevalge"; tõlge soome keelde 1983 (Hopeanvalkea: matke menneeseen oppaina aurinko, fantasia ja folklore, tõlkija Eva Lille)
  • 1977 – "Lähenevad rannad" (teose "Tulemägede maale" poole võrra mahukam uusväljaanne)
  • 1984 – "Hõbevalgem"
  • 1989 – kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor
  • 1995 – "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" ("Tulen maalt, mille nimi on Eesti"; ilmus soome keeles)
  • 1996 – "Presidendikõned" (2. trükk 2005)
  • 1999 – "Botschaften und Zukunftsvisionen: Reden des estnischen Präsidenten" (saksa keelde tõlgitud Lennart Meri kõned)
  • 2001 – "Riigimured" (kõnedevalimik, "Presidendikõnede" järg)
  • 2007 – "Poliitiline testament" (2. trükk samal aastal). Tartu: Ilmamaa.
  • 2008 – "Hõbevalge", 2., täiendatud ja parandatud trükk (sellega on liidetud ka "Hõbevalgem"). ISBN 9789949159239

Artikleid ja trükis avaldatud ettekandeid

muuda
  • Alfred Kalmu pikk teekond koju. In: Eesti ärimees aegade tuules. Alfred Kalm: tagasivaated. Päevaraamat 1940–46. Tallinn: Kunst, 2002.
  • Das Baltikum – Prüfstein für die Union Europas. Stuttgart: Robert Bosch Stiftung, 1993.
  • Freedom through democracy, security, and unity in diversity : memorable words of Lennart Meri : from his speeches 1996–1999. M. Merrick Yamamoto, 1999.
  • Kaks ajalugu, seljad vastamisi: aulaloeng 14. mail 1996. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996.
  • Lübisches Recht in Reval (Tallinn): Auftrag und Herausforderung für Estland und Europa. Berlin: Duncker & Humboldt, 1999.

Eessõnad

muuda
  • Enn Oja (koostaja). The 7th Estonian Youth Song and Dance Festival: a reference guide. Eessõnad: Lennart Meri ja Paul-Eerik Rummo. Tallinn: Eesti Üldlaulupeo Direktsioon, 1993.
  • A. Bertricau (koostaja). Eesti identiteet ja iseseisvus : [artiklikogumik]. Tallinn: Avita, 2001.
  • Olev Subbi (koostaja) Eesti maalikunst aastatuhande vahetusel = Die Estnische Malerei der Jahrtausendwende = La peinture estonienne au seuil du III millénaire = Estonian art at the turn of the millennium : [näituse kataloog : 2000, Tallinn. Tallinn: Presidendi Kultuurirahastu, 2000.
  • Rutt Hinrikus (koostaja). Eesti rahva elulood. I osa: sajandi sada elulugu kahes osas. Eessõna koos Rutt Hinrikusega. Tallinn: Tänapäev, 2001. Teine trükk: 2003.
  • Rutt Hinrikus (koostaja). Eesti rahva elulood. III osa, Elu Eesti NSV-s. Eessõna koos Rutt Hinrikusega. Tallinn: Tänapäev, 2003.
  • Priit Vesilind. Eestlane igas sadamas: [valitud palu National Geographic'u ajakirjanikult]. Tallinn: Varrak, 2004.
  • ESTO 96 juht: Stockholm 4.-7.august 1996. Eessõna koos Sven Hansoni ja Ingemar Ingevikuga. Stockholm, 1996.
  • Toomas Hiio (koostaja). Estonia 1940–1945: reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Tallinn: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus, 2006.
  • Stéphane Courtois, Nicolas Werth, Jean-Louis Panné jt. Kommunismi must raamat: kuriteod, terror, repressioonid. Tallinn: Varrak, 2000.
  • Leo Õispuu (toimetaja). Küüditamine Eestist Venemaale: märtsiküüditamine 1949. 1. osa = Deportation from Estonia to Russia: deportation in March 1949. Volume 1. Tallinn: Eesti Represseeritute Registri Büroo, 2003.
  • Leo Õispuu (koostaja ja toimetaja). Poliitilised arreteerimised Eestis 1940–1988. Köide 1 = Political arrests in Estonia 1940–1988. Volume 1. Tallinn: Eesti Represseeritute Registri Büroo, 1996.
  • Leo Õispuu (koostaja). Nõukogude okupatsioonivõimu poliitilised arreteerimised Eestis [1940–1988]. Köide 2 = Political arrests in Estonia under Soviet occupation [1940–1988]. Volume 2. Tallinn: Eesti Represseeritute Registri Büroo, 1998.
  • Robert B. Reich. Piirideta maailm: valmistumine 21. sajandi kapitalismiks. Tallinn: Fontes, 1997.
  • Viljar Peep (koostaja). Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee: koguteos. Eessõna koos Viljar Peebuga. Tallinn : Juura, 1997.
  • Kalev Katus jt. Rahvastikuvananemine Eestis = Population ageing in Estonia. Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus, 1999.
  • Eeva Eek-Pajuste (koostaja). Teine tulemine: taasiseseisvunud Eesti välisesindused. Tallinn: Välisministeerium, 2003.
  • Mart Orav ja Enn Nõu (koostajad ja toimetajad). Tõotan ustavaks jääda...: Eesti Vabariigi Valitsus 1940–1992. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 2004.
  • Vabariigi presidendi pöördumine ajaloomälestuste võistluse korraldamiseks. Eessõna. Vaikimise väraval: kooliõpilaste kogutud mälestusi küüditamisest: [Vabariigi Presidendi ajaloomälestuste võistluse töid. Tallinn: Tänapäev, 2001.

Tõlked

muuda

Lennart Meri tõlkis Remarque'i, Graham Greene'i, Vercorsi, Pierre Boulle'i ja Aleksandr Solženitsõnit.

Filmid

muuda

Soome-ugri rahvaste ja kultuuri kohta:

Tunnustus

muuda
 
Lennart Meri (2002)
Foto: Jaan Künnap

Aumärgid

muuda

Mälestuse jäädvustamine

muuda
 
Lennart Merit kujutav grafiti Tartus Sõpruse silla all

Liikmesus

muuda
  • Eesti Kirjanike Liidu liige 1963
  • Eesti Kinoliidu liige 1966
  • Kalevala Seltsi (Soome) välisliige 1975
  • Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige 1976
  • Soome-Ugri Seltsi kirjavahetajaliige 1977
  • Soome Kirjanike Liidu auliige 1982
  • Eesti PEN-klubi liige 1989
  • Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia juhatuse liige 1993
  • Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatuse liige 1995
  • Parlamentidevahelise Antisemitismivastase Nõukogu liige 1997
  • Soome Kodukandi Liidu auliige 1999

Isiklikku

muuda

Lennart Meri oli kaks korda abielus. Esimene abikaasa Regina Meri (neiuna Ojavere, 1932–2020) emigreerus 1987 Kanadasse ning naasis Eestisse 2003. aastal. Nende pojad on Mart Meri (1959) ja Kristjan-Aapo (1966–2022).

Teine abikaasa Helle Meri (neiuna Pihlak, 1949–2024) töötas 1972–1992 Eesti Draamateatris näitlejana. Neil on tütar Tuule Meri (1985).

Hindrek-Peeter Meri (1934–2009) oli Lennart Meri noorem vend.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ ESTER, UDK 821.511.113-992
  2. ↑ ESTER, UDK 910.4 (575)
  3. ↑ URRAM: UDK: 821.511.113-99 est
  4. ↑ 4,0 4,1 "Guud ja bääd & Nädala sõna: Milleks Lennu auto lennujaama?". Eesti Ekspress. Ekspress Meedia AS. 12. juuli 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuli 2017.
  5. ↑ Lennart Meri sai sõltumatu Templiordu liikmeks, Virumaa Nädalaleht, 5. jaanuar 2005.
  6. ↑ Perekond Meri avaldus, 15. märts 2006.
  7. ↑ Presidendi kalm sai elegantse hauaplaadi, Eesti Päevaleht, 23. november 2007.
  8. ↑ Lennart Meri elu lugu, Õhtuleht, 15. märts 2006
  9. ↑ Honorary Degrees Awarded in the 2000s – Faculty Life Committee
  10. ↑ https://web.archive.org/web/20190813131347/https://eestielu.com/et/uudised/kohalikud-uudised/89-estonianlife-eestielu/kultuur/haridus/2911-eesti-president-sai-st-olafi-kolledzi-audoktoriks (vaadatud 13.08.2019).
  11. ↑ "Johan Skytte medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 3.12.2022.

Raamatud Lennart Meri kohta

muuda
  • "Eesti maailmas 21. sajandi künnisel: Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri 70. sünnipäevale pühendatud konverentsi kogumik", Tartus, 27. märtsil 1999. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999.
  • Andreas Oplatka. "Lennart Meri – Eestile elatud elu: kahekõne presidendiga". Järelsõna Lennart Merilt. Tartu: Ilmamaa, 2000. Teine trükk 2001. Leo Metsari tõlge raamatust: "Lennart Meri : ein Leben für Estland : Dialog mit dem Präsidenten". Tõlge soome keelde 2007: "Lennart Meri: Virolle eletty elämä". Tõlkija: Jouko Vanhanen.
  • Krõõt Liivak (koostaja). "Lennart Meri: personaalnimestik". Tallinn: Eesti Rahvusraamtukogu, 1991.
  • "Lennart Meri. Riigimees : [1929–2006 : Eesti Päevalehe lisaväljaanne]". Tallinn: Eesti Päevaleht, 2006.
  • Tarmo Vahter ja Pekka Erelt (koostajad). "Meie Lennart". Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 1996. Teine trükk: 1999.
  • Epp Alatalu. "Presidendi pildiraamat". Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001.
  • Mare Kurvet (koostaja). "President Lennart Meri [Elektrooniline teavik]: bibliograafia: juuli 1992 – september 2001". Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2001.
  • Aet Härmaorg. "Presidentide Lennart Meri ja Arnold Rüütli representatsioon Eesti ja Soome trükimeedias riigivisiitide kajastamisel Soome : bakalaureusetöö". Tartu, 2005.
  • Virkko Lepassalu. "Süümepiinadeta: Georg ja Lennart Meri sidemetest eriteenistustega ja selle tagajärgedest". Tallinn, 2005.
  • "Tema Kõrgeaususe Eesti Vabariigi presidendi ja proua Lennart Meri riigivisiit Soome 16.–18. mai 1995 : visiidi kajastusi Soome trükiajakirjanduses 11.–19. mai 1995". Helsingi: Eesti Suursaatkond Helsingis, 1995.
  • Kulle Raig. "Vikerkaare värvid: Lennart Meri elu sõprade pilgu läbi". Tallinn: Varrak, 2003. Tõlgitud soome keelest, originaalpealkiri: "Sateenkaaren värit. Lennart Meren elämä ystävien silmin"
  • Tiit Pruuli (koostaja). "Lennart Meri. Rajaleidja. The Pathfinder." Tallinn: Varrak, 2009.
  • Tarmo Vahter. "Lennart Meri: Kolmat põlve poliitik". Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2009.
  • Henn Põlluaas. "Lennart Meri : vabaduse valus valgus". Tallinn: Kunst, 2011.

Artikleid Lennart Meri kohta

muuda

Välislingid

muuda
Eelnev
Arnold Green 		Eesti NSV välisminister
1990–1991 		Järgnev
-
Eelnev
Ants Piip 		Eesti välisminister
1991–1992 		Järgnev
Jaan Manitski
Eelnev
Heinrich Mark
(Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis) 		Eesti president
1992–2001 		Järgnev
Arnold Rüütel
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lennart_Meri&oldid=6765026"