Mine sisu juurde

Eesti NSV Siseministeerium

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 16. august 2024, kell 19:51 kasutajalt NOSSER (arutelu | kaastöö) (→Eesti NSV SM, 1991)
Eesti NSV Siseministeerium
Vaade siseministeeriumi kvartalile Pika, Pagari, Laia ja Oleviste tänava vahel
Lühend ENSV SM
Asutatud 1946
Tegevuse lõpetanud 1990
Asukoht Pagari tänav 2, Tallinn
Emaorganisatsioon NSV Liidu Siseministeerium
Allorganisatsioonid siseasjade valitsused ja osakonnad

Eesti NSV Siseministeerium oli Eesti NSV sisejulgeoleku tagamise keskasutus aastatel 1946–1991.

Eesti NSV SM oli liidulis-vabariiklik ministeerium, mis allus nii NSV Liidu Siseministeeriumile kui ka Eesti NSV Ministrite Nõukogule.

Eesti NSV Siseministeerium ülesandeks oli avaliku korra tagamine, võitlus kriminaalkuritegevuse vastu, tuleohutuseeskirjade täitmise jälgimine ning tuletõrje ja kinnipidamisasutuste valve. Eesti NSV sisejulgeolekuametkond moodustati algselt 1940. aastal Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadina ning pärast NSV Liidus toimunud haldusreformi reorganiseeriti 1946. aastal Eesti NSV Siseministeeriumiks.

6. juunil 1991 Eesti Vabariigi Valitsus määras, Vabariigi Valitsuse määrusega Nr. 101 "Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 12. veebruari 1973. a. määruse nr. 71[1] ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 12. detsembri 1985. a. määrus nr. 627[2]" ja kinnitada 1. juulist 1991. aastast «Eesti Vabariigi Siseministeeriumi põhimääruse».[3]

Juhid ja organisatsioon

  • Siseminister Aleksander Resev 20. mai 1944 – 27. veebruar 1951
  • Siseminister Johan Lombak 27. veebruar 1951 – 30. aprill 1953
  • Siseminister Valentin Moskalenko 16. märts[4] 1953 – 23. mai 1953;
  • Siseminister Mihhail Krassman 29. mai 1953 – 5. september 1953
  • Siseminister Johan Lombak 5. september 1953 – 26. september 1959
  • Siseminister August Pork 26. september 1959 – 19. juuni 1961
  • Siseminister Valter Ani 19. juuni 1961 – 9. november 1962
  • Ühiskondliku korra kaitse minister Valter Ani 9. november 1962 – 4. detsember 1968
    • Eesti NSV ühiskondliku korra kaitse ministri asetäitja, miilitsapolkovnik Edmund Näär.
  • Siseminister Valter Ani 4. detsember 1968 – 27. märts 1979
    • Eesti NSV siseministri I asetäitja Edmund Näär
  • Siseminister (kindral-major) Marko Tibar 27. märts 1979 – 17. aprill 1990
  • siseministri 1. asetäitja (kindral-major) Vitali Jepifanov - 25.11.1980-
  • siseministri 2. asetäitja Jevgeni Volkov 17.09.1973 - 19.11.1985
  • siseministri 2. asetäitja Alfred Mõttus 15.11-1973 - 1.3.1985
  • siseministri 2. asetäitja Arved Jaaska 18.12.1984 -
  • siseministri 2. asetäitja Aare Kitsing 19.11.1985 -
  • siseministri asetäitja kaadrite alal Viljam-Viktor Lembinen 11.11.1976 -
  • Siseminister Olev Laanjärv 18.04.1990 –
    • siseministri 1. asetäitja Arved Jaaska 4.08.1989 –
    • siseministri 2. asetäitja Vello Rikkas 4.08.1989 –
    • siseministri asetäitja kaadrite alal Viljam-Viktor Lembinen 31.01.1991–
Vaata ka: Eesti NSV siseministrite loend

Eesti NSV SM, 1991

Veebruaris 1991 kuulusid Eesti NSV SM alluvusse järgmised vabariikliku alluvusega SM allüksused:

Üldrežiimiga Viljandi Kasvatusliku Töö Koloonia (alaealised); Harku ravi-tööprofülaktoorium (M+ N); Tallinna ravi-tööprofülaktoorium[9] (M) Pae tänaval; Maardu ravi-tööprofülaktoorium (M); Pärnu ravi-tööprofülaktoorium[10][11];
Vaata ka: Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused

Ajalugu

Eesti NSV SM, 1946

1946. aastal nimetati NSV Liidu ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat Siseministeeriumiks ning muutusid ka Siseministeeriumi allüksuste nimetused.

Eesti NSV SM, 1952

1953. aasta märtsis nimetati ametisse Eesti NSV-s loodud kolme oblasti siseasjade valitsuste ülemad:

  • Eesti NSV Siseministeeriumi Tallinna oblasti Siseasjade valitsuse ülem: ; ülema asetäitja polkovnik N. Voronin;
  • Eesti NSV Siseministeeriumi Tartu oblasti Siseasjade valitsuse ülem: alampolkovnik A. Ljapin; ülema asetäitja M. Aleksejev;
  • Eesti NSV Siseministeeriumi Pärnu oblasti Siseasjade valitsuse ülem: major I. Kinarov; ülema asetäitja polkovnik B. Nazarov.

Eesti NSV ühendSM, 1953

Pärast NSV Liidu NLKP juhi Jossif Stalini surma 5. märtsil 1953 moodustunud Lavrenti Beria ja Georgi Malenkovi kollektiivse valitsemise ajal alustas Beria NSV Liidu jõuametkondade koondamist enda ühise juhtimise alla, saavutades enda nimetamise NSV Liidu Siseministeeriumi siseministriks ning seniste eraldatud Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi ja Siseministeeriumi ühendamise ühiseks NSV Liidu Siseministeeriumiks.

Eesti NSV toimus riikliku julgeoleku ministeeriumi ühinemisprotsess väikese ajalise nihkega, kuid 15. juunist 1953 pärineb ENSV siseministri käskkiri nr 158, mille lisas on üksikasjaliselt loetletud ENSV Siseministeeriumi ühisele juhtimisele allutatud sisejulgeoleku ja riikliku julgeoleku struktuuriüksused ja nende juhid.[14]

Ministrid

  • Valentin Moskalenko, Eesti NSV ühendsiseministeeriumi siseminister, kuni 27. maini 1953. aastal;
  • Mihhail Krassman,[15] Eesti NSV ühendsiseministeeriumi siseminister, 27. maist kuni 2. septembrini 1953. aastal;
  • Johan Lombak, Eesti NSV ühendsiseministeeriumi siseminister, 2. septembrist 1953 kuni märts 1954.

Organisatsioon

Eesti NSV SM, 1954

  • Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminaaljälituse Valitsus
  • Eesti NSV Siseministeeriumi Sotsialistliku omandi riisumise vastase võitluse valitsus
    • Riiklikus kaubandus- ja tarbijakooperatiivides riisumiste vastu võitlemise jaoskond;
    • Spekulatsiooni vastu võitlemise jaoskond;
    • Tööstus-ja invaliidide kooperatiivides, kohaliku- ja kergetööstuse ning varustus- ja turustusorganisatsioonides toime pandavate kuritegude jaoskond;
    • Toitlustuse-, piimatööstuse- ja kalatööstuse, põllumajanduseobjektide ja tootmisorganisatsioonides riisumiste vastu võitlemise jaoskond;
    • Finants-, side-, tervishoiu- ja muudes asutustes riisumiste ja altkäemaksu vastu võitlemise jaoskond;
    • Valeraha valmistamise vastu võitlemise grupp.

Eesti NSV ÜKKM, 1962

Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeerium, 1962–

Eesti NSV SM, 1968

1968. aasta lõpul nimetati Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsus Eesti NSV Siseministeeriumi Siseasjade Valitsuseks, piirkondlikud miilitsaasutused piirkondlikeks linnade ja rajoonide Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomiteede siseasjade osakondadeks või valitsusteks.[17] Siseasjade asutuste ülesanded olid avaliku korra tagamine, võitlus kuritegevusega ja selle ennetustöö, valveteenistus tähtsamates riigiasutustes, elanike elukoha registreerimine, riigisiseste passide väljaandmine ja passirežiimi elluviimine, mootorsõidukite registreerimine, tehniline kontroll ja liiklusohutuse tagamine, mitmesuguste tegevuslubade väljaandmine ja esemete registreerimine (tulirelvad, lõhkeained, kirjutusmasinad, paljundus- ja trükiseadmed, pitsatite ja stampide kinnitamine jm), koos tsiviilkaitse ja tuletõrje keskasutustega sellealase töö organiseerimine, kaadri väljaõpe.

Eesti NSV SM, 1974

1974. aastal kuulusid ENSV SM alluvusse järgmised vabariikliku alluvusega SM allüksused:

Eesti NSV SM, 1989-1990

SM struktuur 1989:

  • Eesti NSV Siseministeeriumi Parteikomitee. Vastavalt NLKP põhikirjale oli asutustes, kus partei liikmeid ja kandidaate oli üle 300 parteikomitee, millesse kuulusid asutuse struktuuriüksuste algorganisatsioonid.[18]
  • Kantselei
  • Sekretariaat (15 töötajat)
  • Kaadriosakond (23 töötajat)
  • Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminaaljälituse valitsus, Pikk tänav 19
    • 1. osakond (Organiseerimise-metoodiline töö ja "A-liini" töö, 4 töötajat)
    • 2. osakond (Raskete isikuvastaste kuritegude vastu võitlemise osakond, 7 töötajat)
    • 3. osakond
    • 1. jaoskond
    • 4. jaoskond (Narkomaania vastu võitlemise jaoskond, 4 töötajat)
  • Eesti NSV Siseministeeriumi Sotsialistliku omandi riisumise vastase võitluse valitsus (SORVVO)
    • 1. jaoskond (organiseerimis-metoodiline töö, analüüs, 4 töötajat)
    • 2. jaoskond (6 töötajat)
    • 3. jaoskond (10 töötajat)
    • kantselei (2 töötajat)
  • ENSV Siseministeeriumi Uurimisvalitsus (24 töötajat)
  • ENSV Siseministeeriumi Transportmiilitsa Valitsus
  • Poliitosakond[19] (7 töötajat)
  • Majandusteenistus
  • Organiseerimis-inspektsiooni osakond (10 töötajat)
    • Korrapidamisosakond (21 töötajat)
    • Kriminaaljälituse osakond
    • Uurimisosakond
  • 3. osakond (10 töötajat)
  • Avaliku korra osakond
  • Profülaktilise töö osakond
  • Passiosakond (5 töötajat)
  • Sideosakond (9 töötajat)
  • 2. spetsiaaljaoskond, grupp ZAS. (6 töötajat)
  • Erivedude osakond (3 töötajat)
  • Välissuhete rühm (1 inimene)
  • Meditsiiniosakond (8 inimest)
  • Hooldusosakond (20 töötajat)
  • Sotsiaalsete küsimuste rühm (1 inimene)
  • Pressibüroo (2 inimest)
  • Objekt R-6-68
  • Objekt 3702
  • Riikliku Autoinspektiooni osakond (4 töötajat)
  • Vabariiklik Autoinspektsioon (21 töötajat)
  • Finants-planeerimise osakond (29 töötajat)
  • Õppekeskus
  • Sõja-mobilisatsiooni töö ja kodanikukaitse osakond (6 töötajat)
  • Viisade ja välismaalaste registreerimise osakond (OVIR, 15 töötajat);
  • Eesti NSV Siseministeeriumi 6. osakond (13 töötajat)
  • Eesti NSV Siseministeeriumi 7. osakond
  • Kriminalistika-ekspertiisi osakond
  1. Füüsika-keemia laboratoorium
  2. "Sled" süsteemi grupp
  3. Fotolaboratoorium

NSV Liidu SM siseväed Eesti NSV-s

 Pikemalt artiklis NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed

Vaata ka

Viited

  1. ↑ ««Eesti NSV Siseministeeriumi põhimääruse» kinnitamise kohta» (ENSV Teataja 1973, nr. 11, art. 93) punkt 1
  2. ↑ ««ENSV Siseministeeriumi põhimääruse» osalise muutmise kohta» (ENSV Teataja 1986, nr. 3, art. 34)
  3. ↑ "Eesti Vabariigi Siseministeeriumi põhimääruse" kinnitamise kohta, RT 1991, 22, 262
  4. ↑ "Lubjanka marssal" Nõukogude impeeriumi äärealasid reformimas. Beria rahvuspoliitika eesmärkidest ja tagajärgedest 1953. aastal II, Tuna 1999, nr 4 lk 58
  5. ↑ ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 12. november 1982 Nr. 40 (642), Art 594
  6. ↑ BEILINSON Pavel, polkovnik, sündinud 1927 a., www.ejc.ee
  7. ↑ Endine uurimisameti juht võttis pargipingil endalt elu, Postimees, 27. jaanuar 2003
  8. ↑ Kiri Patareist Eesti vangaist praegu, Teataja: poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 11 mai 1991
  9. ↑ Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 21. juuni seadusega "Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ravi- ja tööprofülaktooriumid likvideeriti"
  10. ↑ EESTI VABARIIGI ALLUVUSSE ÜLEVÕETUD VANGISTUSASUTUSED (1990), NÕUKOGUDE OKUPATSIOONIVÕIMU POLIITILISED ARRETEERIMISED EESTIS. KÖIDE 3 lk 298, Koostanud Leo Õispuu
  11. ↑ Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 21. juuni seadluse "Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ravi- ja tööprofülaktooriumide likvideerimise kohta" kinnitamine, EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 16. ISTUNGJÄRK, 17.–20. september 1990 lk 52-66
  12. ↑ ENSV Siseministeeriumi organite juures asuva ametkonnavälise valve poolt rahvamajandusobjektide valvamise eest võetava tasu määrade kinnitamise kohta, Vabariigi Valitsuse määrus 05.03.1989
  13. ↑ ENSV Siseministeeriumi Ametkonnaväline Valvevalitsus, www.eki.ee
  14. ↑ ENSV Siseministeeriumi struktuur ja kaadrid 1953–-1954. VALDUR OHMANN[alaline kõdulink]
  15. ↑ "Lubjanka marssal" Nõukogude impeeriumi äärealasid reformimas. Beria rahvuspoliitika eesmärkidest ja tagajärgedest 1953. aastal II, Tuna 1999 nr 4, lk 60
  16. ↑ Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 469
  17. ↑ Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja, 7. veebruar 1969 Nr. 7 (172), Art 76 "Linnade ja rajoonide töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteede miilitsaosakondade reorganiseerimisest linnade ja rajoonide töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteede siseasjade osakondadeks"
  18. ↑ ENSV Siseministeeriumi Parteikomitee (1944 - 1990), The National Archives of Estonia
  19. ↑ Rahvusarhiiv: ERAF.17SM.6.428
  20. ↑ Номера воинских частей внутренних войск СССР и стран СНГ после 1991 г.
  21. ↑ Siseministeeriumi väeosad, Eesti Sõjaajaloo Teejuht
  22. ↑ 42-я дивизия ВВ МВД (в/ч 4313): 357 кп (в/ч 7519 г. Таллинн), 358 кп (в/ч 6509 г. Каунас), 359 кп (в/ч 7458 г. Рига), 38 осмбм/смпм (в/ч 5458 г Вильнюс), 39 осмбм-23 смпм (в/ч 5459 г. Рига), 40 осмбм (в/ч 5460 г. Таллинн)
  23. ↑ Siseministeeriumi väeosad, Eesti Sõjaajaloo Teejuht
  24. ↑ Millist elu elatakse endises riigivanema suvilas ?, Harju Elu, nr. 50, 11 detsember 2009
  25. ↑ Tervistkosutav puhkus lastele, Vahipostil : ENSV Siseministeeriumi häälekandja, nr. 21, 21 mai 1954

Kirjandus

  • Alati avangardis: Eesti miilitsa minevikust ja tänapäevast. Koostanud Osvald Siimonlatser. Kirjastus: Eesti Raamat, 1971, 336 lk
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_NSV_Siseministeerium&oldid=6703786"