Hõbeda mõis
Hõbeda mõis (saksa keeles Hoebbet, Hof Hoeppede) oli mõis Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi asub mõis Lääne-Virumaal Kadrina valla Hõbeda küla territooriumil.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Hõbeda mõis oli algselt Vatku mõisa kõrvalmõis Kadrina kihelkonnas Virumaal. Hõbeda mõisa on esmamainitud 1459. aastal kui Hof Hoeppede, 1459. aastal kandsid vennad Hermann ja Jürgen Luggenhusenid mõisa valdusõiguse üle Wolmar Wrangellile, kes pärandas mõisa poeg Hans Wrangellile, kes pärandas mõisa poeg Wolmar Wrangellile.
Wolmar Wrangell loobus 1488. aastal mõisast oma kasuisa Friedrich Dückeri ning kasuvendade Ewert ja Johann Dückeri kasuks.
1519. aastast olid mõisa omanikud Aderkased, mõisaomanikud vennad Aderkased müüsid Hõbeda, Adele ja Pirgi külad ning Recke veski Arend Asserienile 1529. aastal. Pärast Arend Asserieni surma sai pärandusejagamislepingu järgi Hõbeda küla omanikuks 1584. aastal Arend Asserien, eelmise omaniku poeg. 1586. aastal Arend Asserieni surma järel oli omanikuks tema lesk Dorothea (sünd. Farensbeck) ja seejärel 1600. aastast Arend Asserieni poja Dietrichi tütar Magdalena Asserien (kes oli ka Riisipere mõisa pärija) ja tema abikaasale Robbert (Robrecht) von Rosenile Soonurme mõisast. Robrecht von Rosen müüs 1619. aastal Hõbeda oma õemehele Johann von Delwigile hinnaga 2500 herrentaalrit.
17. sajandi lõpul kuulus mõis Johann Andreas von der Pahlenile (1642–1696), kes oli Eestimaa maanõunik, Rootsi kindralmajor; Habaja, Hõbeda, Järlepa, Pae mõisa pärushärra Eestis ja Branskovitši mõisa pärushärra Ingerimaal.
Mõisa järgmine omanik rittmeister Wolter von Delwig müüs Hõbeda mõisa rittmeister ja maanõunik Otto Fabian von Wrangellile.
Pärast Eestimaa Rüütelkonna peamehe, maanõunik Otto Fabian von Wrangelli surma (1726) lastetuna sai mõisa ja lähedalasuva Wittena (Viitna) kõrtsi omanikuks tema vennapoeg Fabian von Wrangell.
Fabian von Wrangelli surma järel (1739) pärisid tema vara lesk Anna Helena von Wrangell (sünd Ungern-Sternberg) ja lapsed ning vastavalt kokkuleppele sai Hõbeda mõisa 1754. aastal Fabian von Wrangelli tütre Fabiana Helena Renata von Wrangelli abikaasa Philipp Johann von Saltza.
Philipp Johann von Saltza surma järel (1787) päris mõisa tema poeg Eestimaa rüütelkonna peamees Alexander Philipp von Saltza, kes pantis 1799. aastal Hõbeda mõisa ja sellest sõltuva maakoha Viitna koos raieõigusega Tõdva-Kõnnu metsas 90 aastaks meeskohtunik Robert Gottlieb von Rosenile.
Robert Gottlieb von Rosen pantis 1820. aastal Hõbeda mõisa meeskohtuassessor Friedrich Adolph von Dellingshausenile, 1821 muudeti pandileping ostulepinguks ja Friedrich Adolph von Dellingshausen sai mõisa omanikuks.
Pärast kreisisaadik ja maanõunik vabahärra Friedrich Adolph von Dellingshauseni ja tema naise Karoline Elisabeth (sünd. von Krusenstiern) surma (1839) sai pärijatevahelisel kokkuleppel Hõbeda mõisa omanikuks kindralleitnant Johann Eduard von Dellingshausen.
Vabahärra kindralleitnant Johann Eduard von Dellingshausenilt surma järel (1845) päris Hõbeda mõisa tema poeg Nikolai von Dellingshausen, parun Nikolai Dellingshausen kinkis Hõbeda ja Loobu mõisa 1895. aastal oma pojale Nikolai von Dellingshausenile [1].
Mõis võõrandati 1919. aastal.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]
Kirik: Kadrina
Mõisad: Arbavere mõis | Eigu mõis | Hulja mõis | Hõbeda mõis | Imastu mõis | Ilumäe mõis | Jõepere mõis | Jõetaguse mõis | Kadrina kirikumõis | Kihlevere mõis | Kolu mõis | Kruusimäe mõis | Kõrve mõis | Lante mõis | Lasila mõis | Liblika mõis | Liigvere mõis | Lepiku mõis | Loksu mõis | Muike mõis | Muusi mõis | Mõndavere mõis | Neeruti mõis | Oonurme mõis | Pala mõis | Pakitu mõis | Palmse mõis | Polli mõis | Pressi mõis | Päri mõis | Saksi mõis | Sakussaare mõis | Sinnepali mõis | Soomukse mõis | Tuimõisa mõis | Tõdva-Kõnnu mõis | Udriku mõis | Undla mõis | Uku mõis | Vandu mõis | Vasivere mõis | Vatku mõis | Vohnja mõis | Võduvere mõis | Võsu mõis