Põhja-Makedoonia Osmanite Riigis
Vardari Makedoonia, ala, kus tänapäeval on Põhja-Makedoonia, kuulus Osmanite Riigi koosseisu üle 500 aasta, 14. sajandi keskpaigast 1912. aastani.[1][2] Poole tuhande aasta jooksul ei loodud Osmanite Riiki ühtegi Makedoonia-nimelist haldusüksust.[3] Vardari Makedoonia oli Rumeelia ejaleti osa. Rumeelia (türgi keeles Rumeli) tähendab türgi keeles roomlaste maad ning on viiteks sellele, et need alad vallutati Bütsantsilt.[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vallutused
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Osmanite Riigi tõus
1371. aastal toimus Maritsa lahing, milles osmanitürklased võitlesid Serbia valitseja Vukašini ja tema venna Uglješa Mrnjavčevići 70 000-mehelise sõjaväega. Arvulisest vähemusest hoolimata õnnestus türklastel mõlemad väejuhid surmata ning lahing võita.
Pärast Maritsa lahingut lagunes Serbia väikesteks vürstiriikideks. Vukašini poeg Marko asus juhtima Prilepi Kuningriiki. Nagu enamik Makedoonia piirkonna väikevalitsejatest nõustus ka Marko enda trooni kindlustamiseks asuma sultan Murad I vasalliks.[4][5]
Makedoonia saatusele järgmiseks 500 aastaks pani pitseri 1389. aasta Kosovo lahing. Kuigi nii türklased kui kohalikud väikeriigid kandsid lahingus arvukaid kaotusi, oli Osmanite Riik piisavalt suur, et kiiresti uusi väeosi mobiliseerida ning sai piirkonnas mõjuvõimu.
Prilepi kuningas Marko hukkus koos Konstantin Dejanovićiga Rovine lahingus aastal 1395 ning tema kuningriik liideti Osmanite Riigi Ohridi sandžakiga.[6][7]
15. sajandi alguseks oli kogu Vardari Makedoonia osmanite kontrolli all, Skopje vallutati 19. jaanuaril 1392.[8][9] Kui välja arvata Skanderbegi Lezhë liiga, mis muutis Lääne-Makedoonia enam kui 20 aastaks (1444–1467) sõjapiirkonnaks, õnnestus osmanitel Rumeelia enda riigiga kindlalt ühendada.[10]
Rumeelia elajett
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Rumeelia elajett
Rumeelia elajetti kuulusid Osmanite Riigi Euroopa-osad. Rumeelia algne pealinn oli ilmselt Adrianoopol, mis oli ühtlasi Konstantinoopoli vallutamiseni 1453. aastal kogu Osmanite Riigi pealinn. 18. sajandil viidi Rumeelia valitseja residents Monastiri ning aastal 1836 sai sellest elajeti ametlik pealinn. Umbes samal ajal toimusid tanzimati reformid, millega tekitati Rumeelia alade arvelt uued elajetid Üsküb, Ioánnina ja Salonica. Nüüdseks vaid Monastiri ümbruses asunud Rumeelia elajett likvideeriti lõplikult 1867. aastal, kui see sai uue vilajettide süsteemi raames Salonica vilajeti osaks.[11][12][13]
Vilajetid
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Osmanite Riigi haldusjaotus
1860. aastate haldusreformiga tekitati elajettide asemele vilajetid, mis koosnesid sandžakkidest.
Kosovo vilajett
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Kosovo vilajett
Makedoonia põhjaossa rajati Kosovo vilajett. Kosovo vilajeti sandžakid, mis asusid tänapäeva Põhja-Makedoonia Vabariigi aladel, olid:
- Üsküpi sandžakk (Skopje, Kumanovo, Štip, Kratovo ja Kočani) ja
- Prizreni sandžakk (Tetovo).
Monastiri vilajett
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Monastiri vilajett
Makedoonia edelaossa rajati Monastiri vilajett. Monastiri vilajeti sandžakid, mis asusid tänapäeva Põhja-Makedoonia Vabariigi aladel, olid:
Salonica vilajett
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Salonica vilajett
Makedoonia kaguossa rajati Salonica vilajett. Salonica vilajeti ainus sandžakk, mis asus tänapäeva Põhja-Makedoonia Vabariigi aladel, oli Selaniki sandžakk (Kavadarci, Strumica, Veles, Dojran ja Gevgelija).
1881.–1882. aasta Osmanite Riigi rahvaloenduse järgi jaotusid Salonika vilajeti inimesed järgmiselt:
- Dorjanis (Doryanis) 19 423 moslemit, 5605 bulgaarlast, 1591 kreeklast ja 551 muulast;
- Strumicas (Usturumcas) 15 760 moslemit, 13 726 kreeklast, 2974 bulgaarlast ja 564 muulast;
- Velesis (Köprülüs) 32 843 bulgaarlast, 18 093 moslemit ja 420 kreeklast;
- Kavadarcis (Tikveşis) 21 319 bulgaarlast, 19 909 moslemit, 260 kreeklast ja 32 muulast;
- Gevgelijas (Gevgilis) 17 063 moslemit, 14 558 kreeklast, 5784 bulgaarlast ja 1402 muulast.[14]
Balkani sõjad
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Balkani sõjad
Balkani sõjad olid kaks relvakonflikti aastatel 1912 ja 1913. Esimene Balkani sõda algas 8. oktoobril 1912, kui Balkani Liiga rahvad ründasid Osmanite Riiki. Sõda kestis seitse kuud ning lõppes Balkani Liiga võiduga. Sellega lõppes 500 aastat Osmanite Riigi ülemvõimu Balkani poolsaarel.[15]
Vardari Makedoonia linnad Osmanite ajal
[muuda | muuda lähteteksti]
Osmanite ajal muutus Balkani linnade rahvuslik koosseis ja linnapilt. Kuna kristlike ehitiste ehitamine islamihoonetest kõrgemaks oli keelatud, olid Üsküpi (Skopje) ja Manastiri (Bitola) reljeefides palju minarette. Aastal 1661 külastas Manastiri osmani rännumees Evliya Çelebi. Ta märkis üles, et linna seitsmest mošeest kuus olid ehitatud 16. sajandil. Tänapäeva Põhja-Makedoonia aladele ehitatud mošeedest enamik olid nelinurksed ja kolme sambaga portikusega. Minarett ehitati mošee paremale küljele.[16][17]
-
Manastir (Bitola; 1880. aastad) -
Pirlepe (Prilep; 19. sajandi lõpp) -
Minaretid Üsküpis (Skopjes) -
İştip (Štip)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Encyclopædia Britannica – Rumelia at Encyclopædia Britannica.com
- ↑ "AN OUTLINE OF MACEDONIAN HISTORY FROM ANCIENT TIMES TO 1991". Embassy of the Republic of Macedonia London. 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. oktoober 2010. Vaadatud 25. august 2010.
The period of expansion of medieval states on the Balkan and in Macedonia was followed by the occupation of the Ottoman Empire in the 15th century. Macedonia remained a part of the Ottoman Empire for over 500 years, i.e. until 1912
- ↑ The region was not called "Macedonia" by the Ottomans, and the name "Macedonia" gained currency together with the ascendance of rival nationalism. Collective Memory, National Identity, and Ethnic Conflict: Greece, Bulgaria, and the Macedonian Question, Victor Roudometof, Greenwood Publishing Group, 2002, ISBN 0275976483, lk 89.
- ↑ Sedlar, Jean W., East Central Europe in the Middle Ages, 1000-1500, (University of Washington Press, 1994), 385.
- ↑ The last centuries of Byzantium, (1261-1453) by Donald MacGillivray Nicol
- ↑ Stojanovski, Aleksandar (1989), Makedonija vo turskoto srednovekovie : od krajot na XIV--početokot na XVIII vek (makedoonia), Skopje: Kultura, lk 49, OCLC 21875410, vaadatud 24. detsember 2011,
ОХРИДСКИ САНЏАК (Liva i Ohri): Овој санџак исто така е еден од најстарите санџаци во Румелискиот беглербеглак. Се смета дека бил создаден по загинувањето на крал Марко (1395),..
- ↑ Šabanović, Hazim (1959), Bosanski pašaluk : postanak i upravna podjela (horvaadi), Sarajevo: Oslobođenje, lk 20, OCLC 10236383, vaadatud 26. detsember 2011,
Poslije pogibije kralja Marka i Konstantina Dejanovića na Rovinama (1394) pretvorene su njihove oblasti u turske sandžake, Ćustelndilski i Ohridski.
- ↑ "Macedonia :: The Ottoman Empire". Britannica. 2010. Vaadatud 25. august 2010.
- ↑ "A brief account of the history of Skopje". skopje.mk. 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. veebruar 2009. Vaadatud 25. august 2010.
A monk at the Saint Theodor Monastery on Mt. Vodno briefly recorded the date of the town's capture by the Turks: "In the 69th year (1392) the Turks took Skopje on the 6th day of the month (January 19, 1392 according to the new calendar).
- ↑ Marinus Barletius: Historia de vita et gestis Scanderbegi Epirotarum principis
- ↑ Ursinus, M. (1991). Manāstir. The Encyclopedia of Islam, New Edition, Volume VI: Mahk–Mid. Leiden and New York: BRILL. Lk-d 371–372. ISBN 90-04-08112-7.
- ↑ Birken, Andreas (1976). Die Provinzen des Osmanischen Reiches. Beihefte zum Tübinger Atlas des Vorderen Orients (saksa). Kd 13. Reichert. Lk 50, 52. ISBN 9783920153568.
- ↑ Viquesnel, Auguste (1868). Voyage dans la Turquie d'Europe: description physique et géologique de la Thrace (prantsuse). Kd Tome Premier. Paris: Arthus Betrand. Lk 107, 114–115.
- ↑ Karpat, K.H. (1985). Ottoman population, 1830-1914: demographic and social characteristics. Madison, Wis: University of Wisconsin Pres. Lk 134.
- ↑ "Balkan Wars". Britannica. Vaadatud 27. august 2010.
- ↑ "The Church of St Spas - Skopje". National Tourism Portal of Macedonia. Juuli 2005. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. mai 2011. Vaadatud 27. august 2010.
...half of it was constructed underground, due to the 17th century edict of the Turkish Sultan that prohibited Christian structures from being higher than mosques.
- ↑ "The Sixteenth Century Mosques of Bitola / Toli Manastır1" (PDF). Kalamus. 2010. Vaadatud 27. august 2010.