Mine sisu juurde

Ratko Mladić

Allikas: Vikipeedia
Ratko Mladić Sarajevo lennujaamas 1993. aastal.
Ratko Mladić Endise Jugolsaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali istungil 2007. aastal.

Ratko Mladić (serbia Ратко Младић; sündinud 12. märtsil 1942) on endine Serbia sõjaväelane. Ta oli pikka aega rahvusvaheliselt tagaotsitav süüdistatuna sõjakuritegudes. Mladić tabati 26. mail 2011 Serbia põhjaosas Vojvodinas, kus ta ennast väidetavalt Milorad Komadići nime all varjas.[1]

Mladići isa oli rahvusradikaal, kes hukkus Teise maailmasõja päevil, poja teisel sünnipäeval, rünnakus horvaatide külale (Ante Pavelići kodukülale).

Mladić teenis Jugoslaavia Rahvaarmee tankivägedes. Nimetati Bosnia Serblaste Vabariigi armee peastaabi ülemaks 1992. aastal. Juhtis Bosnia sõja päevil Sarajevo piiramist (1992–1995) ja eri piirkondade etnilist puhastamist Bosnia muslimitest. Oli ägedalt vastu Bosnia konflikti rahumeelsele lahendamisele ja väga populaarne Bosnia serblaste seas.

Mladićit peetakse vastutavaks 1995. aastal aset leidnud Srebrenica massimõrva eest. Srebrenica oli ÜRO "turvaala", kus serblased tapsid umbes 8300 muslimit.

Vabastati ametist 1996. aasta novembris.

Mladići ihukaitseülema sõnul elas mees 2002. aastani Belgradis ja liikus võimude kaitse all vabalt ringi.[2]

Mladić oli aastaid rahvusvaheliselt tagaotsitav. Ameerika Ühendriigid ja Serbia panid tema tabamiseni viivate vihjete eest välja rahalised autasud (vastavalt 5 miljonit dollarit ja miljon eurot).

Mladić vahistati 2011. aasta 26. mail ja anti 31. mail Endise Jugoslaavia Rahvusvahelisele Kriminaaltribunalile välja.

Rahvusvaheline tribunal esitas Mladićile süüdistuse Srebrenica muslimite ja mitmete teiste Bosnia piirkondade mitteserblastest elanike kallal toime pandud genotsiidis ning 1992. kuni 1995. aastani toime pandud mõrvades, deporteerimises, tagakiusamises ja terroriseerimises.

22. novembril 2017 mõisteti Mladić süüdi genotsiidis, sõja- ja inimsusvastastes kuritegudes (kokku kümnes süüdistuses) aastatel 1992–1995 kestnud Bosnia sõja ajal ja määras talle eluaegse vanglakaristuse.[3]

Mladić on abielus, tal sündis poeg ja tütar. Tütar suri 1994. aastal tema isale kuulunud püstolist tulistatud lasu tagajärjel. Tema surma peetakse enesetapuks.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]