Seadusjärgne pärimine

Seadusjärgne pärimine on pärimine seaduse alusel. See on üks pärimise alustest, mis tuleb kohaldamisele, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut või kui pärandaja testament käib ainult pärandi osa kohta.

Eestis

Eestis reguleerib seadusjärgset pärimist Eesti pärimisseaduse 2. peatükk.

Seadusjärgsed pärijad

Pärimisseaduses on reeglid, mille järgi määratakse kindlaks pärima õigustatud isikute ring. Seadusjärgset pärimist nimetatakse ka pärimiseks pärandaja eeldatava tahte kohaselt, sest vastasel juhul oleks pärandaja teinud surma puhuks teistsugused korraldused. Seadusjärgsed pärijad on pärimisseaduse § 11 järgi pärandaja abikaasa ja samas seaduses sätestatud sugulased, nende puudumisel kohalik omavalitsusüksus või riik.

Sugulased seadusjärgsete pärijatena

Sugulased on pärimisõiguse kohaselt nii pärandaja veresugulased kui ka peresse lapsendatud isikud, ei ole tähtis, kas nende vanemad olid sünni ajal või ka hiljem abielus või mitte. Sugulased pärivad kolmes järjekorras. Järgmise järjekorra pärijad pärivad siis, kui eelmisest järjekorrast ei ole kedagi pärimas, st. teise järjekorra pärijad pärivad, kui ei ole esimese järjekorra pärijaid ning kolmanda järjekorra pärijad pärivad, kui ei ole esimese ja teise järjekorra pärijaid.

Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad

Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Alanejad sugulased on Eesti perekonnaseaduse § 80 lg 1 järgi lapsed ja nende järglased. Kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja alaneja sugulane, siis ei päri selle sugulase alanejad sugulased (kui elus on pärandaja laps, siis ei päri selle lapse lapsed). Kui aga pärandaja alaneja sugulane on surnud enne pärandajat, siis astuvad tema asemele need alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses surnud alaneja sugulase kaudu (kui pärandaja laps on enne pärandajat surnud, siis astuvad tema asemele pärima tema lapsed). Seda nimetatakse ka esindusõiguse alusel pärimiseks. Pärandaja lapsed pärivad võrdsetes osades.

Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad: pärandajal on kaks last, kellest üks on surnud. Surnud lapse asemele astuvad pärandaja lapselapsed (asenduspõhimõte). Elus laps pärib ½ ja kumbki lapselaps ¼ pärandvarast

Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad

Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. Kui pärandi avanemise ajal on pärandaja mõlemad vanemad elus, pärivad nad pärandi võrdsetes osades ehk pärandaja õed ja vennad ei saa midagi. Kui pärandi avanemise ajal ei ole pärandaja isa või ema elus, astuvad tema asemele tema alanejad sugulased. Kui aga ei ole alanejaid sugulasi, pärib kogu pärandi teine vanem. Kui ka tema on surnud, pärivad tema alanejad sugulased kogu pärandi.

Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad: pärandajal ei ole ühtegi esimese järjekorra pärijat (alanejaid sugulasi), seega pärivad teise järjekorra pärijad (pärimise järjekorra põhimõte). Pärandaja ema ja isa pärivad võrdses osas ehk kumbki ½

Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad: pärandajal ei ole ühtegi esimese järjekorra pärijat (alanejaid sugulasi), seega pärivad teise järjekorra pärijad (pärimise järjekorra põhimõte). Ema ja isa päriksid kumbki ½, aga isa on surnud. Seega astuvad isa asemele isa alanejad sugulased, kelleks on õde ja vend (asenduspõhimõte). Õde ja vend pärivad kokku sama suure osa, kui oleks pärinud isa. Ema pärib ½, õde ¼ ja vend ¼

Kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad

Kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased. Kui kõik pärandaja vanavanemad on elus, pärivad nad võrdses osas. Kui mõni vanavanem on surnud, astuvad tema asemele tema alanejad sugulased. Kui neid ei ole, pärib tema osa sama poole teine vanavanem (ema- või isapoolne). Kui ka teine vanavanem on surnud, pärivad tema alanejad sugulased. Kui surnud on mõlemad ühe poole vanavanemad ning neil pole alanejaid sugulasi, pärivad teise poole vanavanemad või nende alanejad sugulased.

Kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad: pärandajal pole ühtegi esimese järjekorra (alanejad sugulased) ega teise järjekorra (vanemad ja nende alanejad sugulased) pärijaid. Seega pärivad pärandaja emaema, emaisa, isaema ja isaisa (pärimise järjekorra põhimõte). Kõik pärivad võrdses osas, järelikult on kõigi osa suurus ¼

Abikaasa seadusjärgse pärijana

Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa. Tema pärijaseisund eeldab kahte tingimust:

• abielusuhe pärandajaga peab olema kehtiv;
• abikaasa peab elama pärandi avanemiseni.

Abikaasa ei päri üheski järjekorras, vaid järjekordade kõrval:

1. esimese järjekorra pärijate kõrval pärib abikaasa võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ¼ pärandist;
2. teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist;
3. kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib abikaasa kogu pärandi.

Abikaasa seadusjärgse pärijana pärandajal on kaks last ja abikaasa. Kuna lapsed on esimese järjekorra pärijad, siis pärib abikaasa nende kõrval võrdselt lapse osaga. Seega pärib kumbki laps ⅓ ja abikaasa samuti ⅓

Kohalik omavalitsusüksus ja riik seadusjärgse pärijana

Kui seadusjärgsed pärijad puuduvad, st. pärijad ei ole pärandaja abikaasa ja sugulased, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Pärandi avanemise koht on pärimisseaduse § 3 lg 3 järgi pärandaja viimane elukoht. Kui pärand avaneb välisriigis ning pärimisele kohaldatakse Eesti õigust, on pärijate puudumisel seadusjärgne pärija Eesti Vabariik.