Eesti Vabadussõja kronoloogia

Eesti Vabadussõda
	Ülevalt päripäeva: Eesti soomusrong nr 2 Valgas (1919), Soome vabatahtlike saabumine Tallinna (detsember 1918), Soomusrongi "Kapten Irv" jalamaakuulajate komando (kevad 1919), esimene Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine (1919), 9. jalaväepolgu võitlejad Erküla järve ääres (juuni 1919), Suurbritannia laevastik Läänemerel (detsember 1918).
Toimumisaeg	28. november 1918 – 2. veebruar 1920
Toimumiskoht	Eesti, Läti,; Peterburi kubermang ja Pihkva kubermang
Tulemus	Punaarmee väljatõrjumine Eestist ja Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamine Tartu rahulepinguga
Territoriaalsed; muudatused	Eesti iseseisvub
Osalised
Väejuhid või liidrid
Väeüksused
Jõudude suurus
Kaotused

Eesti Vabadussõja kronoloogia on ülevaade Eesti Vabadussõja sündmustest kuupäevaliselt 1918, 1919. ja 1920. aastal.

1918

Eellugu

3. november – Saksamaal Kielis algas sõjalaevastiku madruste ülestõusuga Novembrirevolutsioon, mis levis üle Saksamaa.
8.–11. november – Tallinnas toimus tööseisak, mis laienes üldstreigiks.
9. november – Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist ning Saksamaa kuulutatakse vabariigiks (Weimari vabariik).
10. november – Saksa Põhjakorpuse komandör kindral Adolf von Seckenforff andis Eestimaa kubermangukomissarile, Eesti Ajutise Valitsuse peaministri asetäitjale Jaan Poskale loa Eesti Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevuse jätkamiseks.
10.–11. november – Petrogradis toimuvad VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee koosolekud, kus kuulutatakse välja eesti kommunistide mobilisatsioon oma võimu taastamiseks Eestis.
11. november:
- Saksamaa sõlmib Antandiga Compiègne'i rahulepingu, mis lõpetab Esimese maailmasõja. Antandi kontrollkomisjon annab Saksa vägedele käsu viibida Baltikumis määramatu aeg.
- Eesti Ajutine Valitsus alustab uuesti tööd. Valitsuse eesotsas on ajutiselt välisminister Jaan Poska.
- Saksa võimude loodud Omakaitse saadetakse laiali. Selle asemel moodustatakse Eesti Kaitse Liit (edaspidi "Kaitseliit"), mille ülemaks määratakse kindralmajor Ernst Johannes Põdder.
11.–14. november – Saksamaa esindajad annavad kõrgema poliitilise võimu üle Eesti Ajutisele Valitsusele.
12. november:
- Öösel võtavad Tallinnas asuvad politseijaoskonnad Saksa vägedelt võimu üle. Seda päeva loetakse ka Eesti politsei asutamispäevaks.
- Kinnitatakse Eesti Ajutise Valitsuse II koosseis, pea- ja siseministriks jääb Poolas vangistuses viibiv Konstantin Päts.
- Eesti Ajutine Valitsus otsustab moodustada regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks saab peastaap kindral Andres Larka juhtimisel.
- Tallinnas toimub töölisdemonstratsioon, mille Saksa väed laiali ajavad.
- Paljud Tartu kooliõpilased astuvad Kaitseliitu.
12.–15. november – Tallinna tööstusettevõtetes toimuvad tööliste saadikute nõukogu valimised, millega bolševikud valmistuvad pärast Saksa vägede lahkumist võimu üle võtma.
13. november:
- Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee tühistab Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu ja selle järel Saksamaaga sõlmitud lepingud ning seab eesmärgiks sõjaeelse olukorra taastamise.
- Sõjaminister Andres Larka naaseb eksiilist tagasi Tallinna.
15. november – Petrogradis moodustatakse VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee koosolekul Eesti vallutamiseks 11-liikmeline Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee, mille esimeheks määratakse Jaan Anvelt.
16. november:
- Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vācietis annab käsu alustada taganevate Saksa vägede järel pealetungi laial rindel Soome lahest kuni Ukrainani, kuid korraldusega hoiduda relvakonfliktidest evakueeruva Saksa armeega.
- Eesti Ajutine Valitsus kuulutab välja ohvitseride, arstide ja sõjaväeametnike kohustusliku ja teistele vabatahtliku mobilisatsiooni loodavasse Eesti Rahvaväkke. Eesti rahvusväeosades teeninud korraldatakse ilmuma samanumbrilistesse väeosadesse. Seda kuupäeva peetakse Eesti Kaitseväe aastapäevaks.
16.–19. november – Eesti Ajutise Valitsuse delegatsioon peab Riias läbirääkimisi Saksa Vabariigi Baltikumi ülemkomissar August Winnigiga.
17. november:
- Punaarmee alustas taganevate Saksa vägede järel edasitungi.
- Eesti Ajutise Valitsuse peaminister Konstantin Päts vabanes Poola Grodno kubermangus Albertynis interneeritute laagrist.
18. november:
- Riias kuulutatakse välja Läti Vabariik, mille peaministriks saab Kārlis Ulmanis.
- Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vācietis annab käsu alustada pealetungi Pihkvale ja sealt edasi suunal Valga–Volmari (Valmiera)–Võnnu (Cēsis)–Riia. Samal päeval tungib Punaarmee Lätisse ning algab Läti Vabadussõda.
19. november:
- Eesti Ajutise Valitsuse delegatsioon ning Saksa valitsuse peavolinik Baltimaades August Winnig kirjutavad Riias alla võimu üleandmise lepingule, millega Saksamaa tunnustab Eesti Ajutise Valitsuse iseseisvat võimu Eestis, kuid mitte Eesti Vabariiki kui iseseisvat riiki. Seejärel võtab Eesti Ajutine Valitsus Saksa valitsuse peavolinikult Eesti valitsemise ametlikult üle. Leping hakkab kehtima 21. novembril.
- Eesti Ajutise Valitsus kehtestab seadused, mis olid jõus 6. novembril (vkj 24. oktoobril) 1917 ehk enne Oktoobrirevolutsiooni.
- Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu esitab Vene SFNV-le abipalve sõjalise abi saamiseks võitluses "kodanluse ja rahvusvaheliste imperialistide vastu".
20. november:
- Maanõukogu koguneb oma esimesele istungile pärast Saksa okupatsiooni.
- Eesti Ajutise Valitsuse pea- ja siseminister Konstantin Päts Poola Grodno kubermangus Albertynis asuvast interneeritute laagrist tagasi Tallinna. Eesti Ajutise Valitsuse II koosseis astub tagasi.
- Eesti Ajutine Valitsus palub Suurbritanniat, et see saadaks oma sõjalaevad Eesti vetesse. Suurbritannia abivälisminister Robert Cecil avaldab Eestile toetust ja lubab sõjalist abi.
21. november:
- Hakkab kehtima 19. novembril sõlmitud Eesti Ajutise Valitsuse ning Saksa valitsuse vaheline võimu üleandmise leping. Saksa väeosad annavad Eestis ametlikult võimu üle Eesti Ajutise Valitsuse ning Maanõukogu asutustele.
- Eesti Ajutine Valitsus otsustab moodustada Eesti Rahvaväe 1. diviisi, mille ülemaks määratakse kindralmajor Aleksander Tõnisson. Diviis koosneb kaheksast polgust:
  - Tallinnas paiknev 1. jalaväepolk – ülem kindralmajor Ernst-Johannes Põdder;
  - Tartus paiknev 2. jalaväepolk – ülem polkovnik Johan Unt;
  - Võrus paiknev 3. jalaväepolk – ülem alampolkovnik Eduard-Alfred Kubbo;
  - Narvas paiknev 4. jalaväepolk – ülem polkovnik Aleksander Seiman;
  - Rakveres paiknev 5. jalaväepolk – ülem alampolkovnik Nikolai Reek;
  - Pärnus paiknev 6. jalaväepolk – ülem alampolkovnik Viktor Puskar;
  - Tallinnas paiknev 1. suurtükiväepolk – ülem kapten Hugo Eduard Kauler;
  - Tallinnas paiknev ratsapolk – ülem rittmeister Gustav Jonson;
  - Tallinnas paiknev inseneripataljon – ülem staabikapten Nikolai Peterson.
- Algab vabatahtlike mobilisatsioon Eesti Rahvaväkke.
22. november – Punaarmee Põhjarinde 7. armee 6. Kütidiviis paneb toime esimese katse vallutada Narvat. Rinnet hoidvad Saksa väed löövad rünnaku tagasi.
23. november – Eesti Ajutine Valitsus saadab peaministri asetäitja ja kohtuminister Jaan Poska ja portfellita minister Jaan Tõnissoni Soome, hankimaks vastavalt relvi ja välislaenu.
25. november – Punaarmee Läänerinde väed alustavad rünnakut Pihkvale, sundides Saksa väed taanduma. Linnas puhkeb bolševike mäss, mille järel taandub ka Vene valgekaartlaste Põhjakorpus, mis suures osas taandub demoraliseerunult Eesti suunal. Korraliku üksusena taandub vaid rittmeister Stanisław Bułak-Bałachowiczi salk.
26. november:
- Punaarmee vallutab Pihkva.
- Kindralmajor Andres Larka määratakse ametlikult Sõjavägede Peastaabi ülemaks.
- Eesti Ajutine Valitsus saadab Stockholmi delegatsiooni, mis palub Rootsilt sõjalist abi.
- Eesti Ajutine Valitsus ning Eesti ja Saaremaa rüütelkonnad koos teiste baltisaksa organisatsioonidega sõlmivad lepingu Punaarmee rünnaku tõrjumiseks ja ühise Rahvaväe moodustamiseks. Lepingu järgi moodustatakse eraldi ka baltisakslaste väeosa.
27. november:
- Kinnitatakse Eesti Ajutise Valitsuse III koosseis, kus pea- ja sõjaministriks jääb Konstantin Päts.
- Eelmisel päeval sõlmitud lepingu alusel kuulutatakse välja 18–45-aastaste baltisakslaste vabatahtlik mobilisatsioon.

November

28. november:
- Viru rinne:
  - Narva lahing:
    - Punaarmee alustab Narva all pealetungi. Sellega algab Eesti Vabadussõda. Punalaevastik vallutab 586-mehelise dessandiga Narva-Jõesuu ning ähvardab Narva ümber piirata. 4. jalaväepolk ja Kaitseliidu üksused saavad käsu taanduda ning Punaarmee vallutab Narva. Lahingus hukkus Eesti Kütivägede Sõjaväelaste Nõukogu esimees Jaan Sihver. Punalaevastiku dessant ning Joala lahing tiibavate punaväelastega Narvast edelas. Pärast poolepäevast lahingut andsid sakslased korralduse linnast lahkuda. Lahkudes õhiti Narva jõe sillad. Kindralmajor Aleksander Tõnissoni juhtimisel lahkusid ka Eesti väed ümberpiiramisohu tõttu linnast.
28. november – soomusrong nr 1 sõitis kapten Karl Partsi juhtimisel Narva suunas rindele. Pärast Partsi lahkumist jäi soomusrongi nr 1 komandöriks kapten Anton Irv.
29. november – Eesti bolševikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni, mille Nõukogu esimeheks sai Jaan Anvelt.
29. november – Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja sõjaseisukorra ning üldmobilisatsiooni, mille alla kuulusid kõik 1893–1896 sündinud (21–24-aastased) mehed.
29. november – Valmis Eesti soomusrong nr 1, mis oli organiseeritud Johan Pitka juhtimisel.
30. november – Punaarmee vallutas Läänerindel Pihkva, Narva suunal asusid Eesti väed kaitsejoonele Oru raudteejaam–Konju–Künnapõhja.

Detsember

1. detsember – rindele Narva suunal jõudis 1. eesti soomusrong (LRSR nr 1)
3. detsember – 4. Jalaväepolgu allüksuste ja LRSR nr 1 vastupealetung Vaivarale
4. detsember – sõjaline kokkupõrge taganevate saksa vägede ja Punaarmee väeosade vahel Vastseliinas
5. detsember – Punaarmee vallutas Läänerindel Vastseliina ja Räpina.
6. detsember – Põhjarinde 7. armee 6. Kütidiviisi väeosad alustasid Narvast pealetungi Tallinna suunal.
7. detsember – Punaarmee vallutas Vasknarva, kust alustati pealetungi Paide suunal. Lõuna-Eestis toimus Võru lähedal Nõnovas 3. Jalaväepolgu ja Võrumaa Kaitseliidu esimene relvakonflikt läti punaste küttidega.
8. detsember – Eesti vägede taganemine Jõhvist, Lõuna-Eestis vallutati Võru. Lahingutegevuseks Lõuna-Eestis moodustati sõjavägede I brigaad
9. detsember – Põhja-Eestist lahkus Tallinna kaudu viimane Saksa väeosa. Punaarmee vallutas Jõhvi.
11. detsember – Soomusrong nr 2, mis koosnes 6 vagunist ja vedurist, sõitis Karl Partsi juhtimisel Rakvere suunas rindele.
12. detsember – Tallinna reidile jõudis Briti sõjalaevastik admiral Sir Edwyn Alexander Sinclairi juhtimisel.
13. detsember – Eesti vägede taganemine, 3. Jalaväepolk taandus Puka piirkonda
14. detsember – loodi Eesti Rahvaväe Operatiivstaap, mille ülemaks nimetati polkovnik Johan Laidoner.
14. detsember – Punaarmee vallutas Tartu suunal Kooraste ja Kanepi ning Paide suunal Lohusuu, kust salk jagunes Rakke-Paide-suunaliseks ning Mustvee-Jõgeva-suunaliseks salgaks.
15. detsember – Punaarmee vallutas Põhjarindel Kunda.
15. detsember – Rägavere lahinguga sunniti Eesti väed Rakvere kaitselt taanduma.
16. detsember – Punaarmee vallutas Viru rindel (algselt "Põhjarindel") Rakvere.
17. detsember – Punaarmee vallutas Valga linna.
17. detsember – Tallinnas toimus kohalike kommunistide mässukatse, mis kooliõpilastest kaitseliitlaste poolt maha surutakse. Sisekorra kindlustamiseks linnades ja maakondades nimetati kindralmajor Ernst Johannes Põdder sisekaitseülemaks.
18. detsember – Punaarmee vallutas Mustvee-Jõgeva suunal, Kõnnu küla ja Torma mõisa
19. detsember – Viljandis hakati formeerima Scouts pataljoni.
20. detsember – Tallinnas alustati vabatahtlike vastuvõttu Kalevlaste Malevasse.
20. detsember – Eesti Vabariigi valitsus avaldas määruse rindevõitlejatele tasuta maa andmise kohta.
20. detsember – Punaarmee alustab pealetungi Tapale, ligi nädal aega toimuvad lahingud Viitna-Kadrina-Neeruti joonel.
21. detsember – Punavägede lähenemisel Tartule, lahkuvad eesti väed Tartust enne 7. armee 2. Novgorodi kütipolgu väeosad punaüksuste sinna jõudmist. Suurem osa Tartu kaitseks määratud 2. jalaväe polgu allüksustest deserteerus.
22. detsember – Eesti väed taganesid Põhja väerindel Udriku mõisa – Porgaste küla liinile, Lõuna-Eestis hõivasid punaväelased Eesti vägede poolt maha jäetud Rakke ja Vägeva raudteejaama.
23. detsember – loodi Eesti Sõjavägede Ülemjuhataja ametikoht, kelleks nimetati polkovnik Johan Laidoner. Ernst Johannes Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks.
23. detsember – Eesti vägede 32-meheline dessantrood maabus Kundas, mis ka pärast väikest lahingut hõivati. Eestlased taganesid veel samal päeval laevadele tagasi. Punaarmee asus pärast dessanti oma reserve suunama rannakaitsesse.
23. detsember – Eesti vägede ja taanduvate Saksa vägede vaheline lahing Pärnumaal (Punapargi lahing). Lõuna-Eestist lahkus viimane Saksa väeosa
24. detsember – Rahvaväe Operatiivstaabi ülemaks nimetati alampolkovnik Jaan Soots. Alampolkovnik Viktor Puskar määrati Eesti 2. diviisi ülemaks.
24. detsember – Tapa loovutatati 7. armee, 6. Kütidiviisi punavägedele. 2. diviisi moodustamine.
26. detsember – Aegna saare juures toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Spartak". Inglased kinkisid selle eesti mereväele. Pärast remonti kandis miiniristleja nime "Vambola".
27. detsember – Keri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti merejõududele ja see sai nimeks "Lennuk".
27. detsember – Lõuna-Eestis jäeti Eesti vägede poolt maha Mõisaküla.
30. detsember – Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks.
30. detsember – Tallinna saabusid esimesed soome vabatahtlikud major Martin Ekströmi juhtimisel
31. detsember – Eesti jõudude dessant alampolkovnik Hendrik Vahtramäe juhtimisel Tsitre küla juures.
31. detsember – Eesti Töörahva Kommuun kuulutas välja 1894.–1898. aastal sündinud meeste sundmobilisatsiooni, mis teostati Narva, Tartu ja Võru piirkonnas.
31. detsember – Punaarmee oli vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardasid vallutada Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu.

1919

Jaanuar

1. jaanuar – Punaarmee väed vallutasid Tõrva
2. jaanuar – Punaarmee väed vallutasid Kärstna mõisa
3.–4. jaanuar – eesti väeosad alustasid pealetungi, lahingud Vetla, Priske saeveski ja Valkla juures.
4. jaanuar – Eesti soomusrong nr 1 purustas Kehra jaama juures Punaarmee 3. Tartu kommunistliku polgu roodud (Kehra lahing), Paide suunal vabastasid Eesti väed Mösleri mõisa
4. jaanuar – Sõjavägede Ülemjuhataja päevakäsuga kehtestati eestis "kuiv seadus", eraisikutel lubati omada 5 pudelit õlut, 3 pudelit kergeviina ja 1 pudel põletatud viina või piiritust; võõrastemajades ja teemajades keelati alkoholi hoidmine täielikult
5. jaanuar – Lõunarindel vabastasid Eesti väed Nuia
5.–6. jaanuar – Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome vabatahtlike kompaniid Hans Kalmu ja Martin Ekströmi juhtimisel.
6. jaanuar – algas Eesti vägede vastupealetung Narva ja Paide suunal, Viru rindel vabastati Aegviidu ja Jäneda.

Hinnanguliselt oli Eesti rahvaväes sel hetkel 630 ohvitseri, 6400 tääki ja mõõka, 200 kuulipildujat ja 20 suurtükki. Punaarmeel Põhja-Eestis 4300 tääki ja mõõka ning 21 suurtükki, Lõuna-Eestis paar tuhat tääki ja mõõka ning paarkümmend suurtükki.

6. jaanuar – enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Soomusrongide 1 ja 2 abiga vabastasid Eesti väed Öötla, Kärstna ja Taagepera mõisa.
7. jaanuar – Eesti väed asusid üldpealetungile Viru rindel.
8. jaanuar – merejõudude dessant Loksale
9. jaanuar – Viru rindel vabastati Tapa ning lõunasuunal Jõgeva ja Ruhja
11. jaanuar – Viru rindel vabastati dessandiga Kunda.
12. jaanuar – Viru rindel vabastati Rakvere.
13. jaanuar – Lõuna-Eestis vabastasid Eesti väed Kaarepere raudteejaama.
14. jaanuar – Eesti väed vabastasid soomusrongide abil tagasi Tartu linna. Enne Tartust lahkumist mõrvasid enamlased Tartu Krediitkassa keldris 33 inimest (Punane terror).
15. jaanuar – Eesti väed vallutasid Vasknarva ja Jõhvi.
16. jaanuar – lahingutes Valga suunal, ida pool Võrtsjärve, Ranna mõisa juures võtsid eesti väeosad vangi 2 hiinlasest punaväelast; soomusrongide pealetung peatus lõhutud Elva silla juures
17. jaanuar – lahingutes Pagari mõisa juures võeti 50 vangi ja sõjasaagiks polgu kassa ning jõudsid Eesti väed Vaivara raudteejaamani; lahingutes Lõuna-Eestis, Võru suunal vabastati Rõula mõis ja hõivati Elva raudteejaam, Valga suunal vabastati 6. polgu poolt Leebiku mõis
17.–18. jaanuar – Viru rindel toimus Utria dessant,
18. jaanuar – Viru rindel Laagna lahing, vabastati Meriküla, Narva-Jõesuu ja Riigi küla; lahingutes Lõuna-Eestis, Võru suunal tungisid 2. diviisi väed Võru mõisa ja Vissi külani
19. jaanuar – Viru rindel vallutasid soome vabatahtlikud tagasi Narva, Lõuna-Eestis, Võru suunal tungisid Eesti väed Voore mõisani
20. jaanuar – Johan Laidoner ülendati kindralmajoriks.
21. jaanuar – Lõuna-Eestis vallutasid Eesti väed Ruhja suunalt Valga suunas, Lätimaal Pikksaare ja Pikksaare raudteejaama Pikksaare lahing^[13]

23. jaanuar – Viru rindel Krivasoo lahing; Lõuna-Eestis vabastati Uderna mõis
- 25. jaanuar – 2. Diviisi ja soome vabatahtlike väeosade baasil moodustati Lõunarinne, mille ajutiseks juhatajaks määrati soome kindral Martin Wetzer
25. jaanuar – Lõuna-Eestis vabastati Rõngu ja Puka
28. jaanuar – Lõuna-Eestis vabastati Sangaste raudteejaam
29. jaanuar – Lõuna-Eestis vabastati Räpina, Kanepi, Kurni, Varbuse mõisa; Viru rindel lahingud Ingerimaal Jamburgi maakonnas, Novaja Zaretšje küla juures
30. jaanuar – Eesti väed lõikasid läbi Võru ja Petseri vahelise raudtee, lõigates ära Valga poolt taanduvate enamlaste taganemistee, vallutati Helme mõis ja Tõrva, Tüleoru lahing; Valga suunal vabastati Rooba mõis ja Piksaare raudteejaam
31. jaanuar – toimus Paju lahing, kus võideti Läti punaseid kütte. Surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov.

Veebruar

1. veebruar – Andres Larka sai sõjaministri abiks, Eesti väed vallutasid Valga ja Marienburgi suunal Võru.
2. veebruar – Lõunarindel Irboska suunal vallutasid Eesti väed Borovtsõ küla, Tarvi mõisa juures hävitati Petseri erakorralise komisjoni juures asuv polk
4. veebruar – Eesti väed vallutasid Lõunarindel Petseri
6. veebruar – Eesti väed liikusid Lõunarindel Piusa jõeni, kus said sõjasaagiks Punaarmee poola maha jäetud suurtükivaguni koos kahe suurtükiga, Marienburgi (Alūksne) suunal vallutasid väed Koikküla mõisa ja Koikküla raudteejaama
14. veebruar – Eesti väed vallutasid Heinaste, Salatsi ning Irboska raudteejaama
16. veebruar – Punaarmee alustas Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Eesti piiril Liivi lahe ääres asuva Heinaste, algasid ka rahutused Muhu- ja Saaremaal.
19. veebruar – Punaarmee vallutas Irboska.
21. veebruar – Soome vabatahtlike Põhja Pojad vallutasid Ida-Lätis, Marienburgi (Alūksne) linna.
22. veebruar – Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatades selleks kõik teised ründeoperatsioonid Läänerindel. Kaitselahingud Viru rindel Vasknarva, Krivasoo, Narva ja Riigiküla piirkonnas; Lõunarindel vallutati Salatsi

24. veebruaril 1919 tähistati esimest korda Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva.

23. veebruar – Rahvaväe Peastaap nimetati ümber Ülemjuhataja Staabiks, millele allutati ka senine Operatiivstaap kui Kindralstaabi Valitsus.
24. veebruar – Kindralstaabi polkovnik Jaan Soots nimetati Ülemjuhataja Staabi ülemaks.
28. veebruar – Punaarmee vallutas Lõunarindel Marienburgi

Märts

11. märts – enamlased vallutasid Petseri ja jõudsid Võru ligidale.
14. märts – algas Eesti vägede pealetung Pihkva ja Marienburgi suunal
17. märts – Punaarmee pealetung Lõunarindel 2. Diviisi positsioonidele
26. märts – Eesti Ajutise Valitsuse jqa Ingeri Rahvuskomitee vahel sõlmiti leping Ingeri väeosade moodustamiseks (Ingeri polk)
27. märts – moodustati rahvaväe 3. Diviis
29. märts – Eesti väed vallutasid Petseri tagasi ja Punaarmee väeosad taganesid Pihkva suunas.

Aprill

4. aprill – senine Kaitse Liidu ülem kindralmajor Ernst Põdder määrati 3. diviisi ülemaks.
4. aprill – Kaitse Liidu ülemaks määrati Eduard Alver.
4. aprill – Eestisse saabus Taani vabatahtlike kompanii
5.–7. aprill – toimusid Eesti Asutava Kogu valimised.
17. aprill – Punaarmee pealetung Lõunarindel, Võru suunal
22. aprill – Lõunarinde 2. diviisi vastupealetung Võru – Marienburgi suunal
25. aprill – Punaarmee vallutas Lõunarindel Ruhja ja Pikksaare, lahingud Võru, Irboska ja Petseri suunal. Viru rindel, Punaarmee kahuritule tagajärjel põles Narvas maha Joaoru linnaosa.

Mai

1. mai – Eesti väed vallutasid taas Ruhja
8. mai – Eesti Ajutine Valitsus lõpetas oma tegevuse ning ametisse astus Otto August Strandmani esimene vaitsus, milles Strandmanil oli ka sõjaministri portfell. Valitsuskoalitsiooni moodustasid ESDTP, Tööerakond ja Eesti Rahvaerakond.
8.–17. mai – Punaarmee pealetung Lõunarindel 2. diviisi kaitsepiirkonnas, Rõngu piirkonnas
12. mai – Viru rindel algasid Eesti vägede maipealetung ning Eestis paikneva Põhjakorpuse esimene pealetung Petrogradile (Operatsioon Valge Mõõk).
15. mai – Eesti merejõudude dessant Luuga jõe suudmesse
17. mai – Jamburgi vallutamine, Eesti merejõudude dessant Kaporje lahes Peipja sadamas
20. mai – Raskopeli vallutamine Peipsi laevastiku divisjoni poolt
24. mai – Lõunaride vägede pealetung Läti vabastamiseks Pihkva suunal, Irboska ja Pankjavitsa vallutamine
25. mai – Eesti väeosad murdsid Irboska all läbi Punaarmee rindest, Stakelni lahing, Stakelni raudteejaama ja Pihkva vallutamine.
26. mai – Eesti väed vallutasid Pihkva pealetungi käigus Volmari, suur osa 1. eesti kommunistlikust polgust tuli Eesti poole üle.
27. mai – Lemsalu ja Laura vallutamine, pealetungi jätkamine – Jakobstadti suunal
28. mai – Marienburgi vallutamine
29. mai – Smiltene vallutamine
30. mai – ülemjuhataja Johan Laidoner teatas Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud.
31. mai – Võnnu ja Alt-Schwaneburgi vallutamine.

Juuni

3. juuni – likvideeriti Eesti Punaarmee.
5. juuni – Eesti soomusrongi ja Landesveeri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algas Landesveeri sõda. Lõppes Marienburg–Jakobstadti pealetungioperatsioon Põhja-Läti vabastamisega enamlastest. Eesti väed vallutasid Kreuzburgi ja Jekabpilsi. Eesti Töörahva Kommuun kuulutas Nõukogude Venemaal oma tegevuse lõpetatuks. Eestimaa Punaarmee osad arvati 7. armee koosseisu.
6. juuni – Landeswehr vallutas Võnnu.
10. juuni – sõlmiti vaherahu Landesveeriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel.
14. juuni – Krasnaja Gorka operatsiooni käigus vallutasid Ingeri väeosad Krasnaja Gorka fordi
19. juuni – vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslaste Rauddiviisi väed alustasid pealetungi Lemsalu lähedal. 19. ja järgmisel päeval toimus Lemsalu ja Roopa lahing.
19. juuni – Eesti Sõjavägede Ülemjuhataja J. Laidoner loobus Põhjakorpuse ülemjuhataja kohast, põhjenduseks tuues, et algselt Eesti territooriumil moodustatud ja Eesti vägede ülemjuhatusele läbi Heinrich Carl Timoleon von Neffi allunud väekoondis on täielikult Vene territooriumile asunud
19. juuni – Läänerindel alustasid Punaarmee väed vastupealetungi Põhjaarmee vägedele Petrogradi all
20. juuni – Landesveeri Rauddiviisi tiibkaitse purustamine Lemsalu all, Roopa alev vallutati
21. juuni – Roopa lahing, Skangali ja Stürzenhofi mõis vallutati
22. juuni – Eesti väed alustasid vastupealetungi Landesveerile, Võnnu all.
23. juuni – Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse võidupühana. Võnnu ja Roopa vallutamine
24. juuni – Segewoldi vallutamine
27. juuni – Rodenpoisi raudteejaama vallutamine. Läti Ajutise Valitsuse uuesti võimuletulek Liepajas
- 28. juuni – Versailles' rahulepingu sõlmimine Prantsusmaal
30. juuni – eestlased jõudsid Riia alla, Ringenbergi mõisa vallutamine

1919. aasta oktoobri Petrogradi pealetungioperatsiooni ja Krasnaja Gorka operatsiooni skeem

Juuli

1. juuli – Lõunarinde väed vallutasid Väina jõe suudme – Kiši ja Jägeli järve joone.
- 1. juuli – Viru rindel ajutise strateegilise liitlasena sõdinud Vene valgekaartlaste Põhjakorpus nimetati Loodearmeeks
3. juuli – Strazde (Strasdenhof) koolimajas sõlmiti Eesti vägede, Landesveeri ja sakslaste vägede vahel vaherahu.
8.–18. juuli – Punaarmee 15. armee vastupealetung Pihkva vallutamiseks
18.–26. juuli – 2. diviisi ja Soomusrongide Divsijoni pealetungioperatsioon Ostrovi, Porhovi ja Luuga suunal

August

4. august – taganeva Loodearmee poolt Jamburgi mahajätmine.
4.–11. august – Viru rindel 1. diviisi kaitselahingud, Narva piirkonnas Punaarmee 6. diviisi vastu Luuga jõe, Batrakovski oja, Aleksandrovskaja Gorka ja Kalmotka piirkonnas
- 11. august – Loode-Venemaa Valitsuse moodustamine Tallinnas
25. august – Eesti vägede taandumine Pihkvast ja Irboska kindlustatud positsioonidele asumine
26. august – August Korgi juhitud Punaarmee 15. armee 10. Kütidiviis ja Eesti kütibrigaad vallutasid Petseri.
- 31. august – Nõukogude Venemaa välisasjade rahvakomissari Georgi Tšitšerini 1. rahuläbirääkimiste ettepanek Eestile

September

3. september – Irboska veretöö.
- 16.–18. september – Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene vaherahu läbirääkimised.
20. september – Rahvaerakond lahkus valitsuskoalitsioonist, jättes koalitsiooni ESDTP ning Tööerakonna.
21. september – Kindralstaabi polkovnik Jaan Soots ülendati kindralstaabi kindralmajoriks.
28. september – algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, Strugi–Belaja suunal, mida toetasid Eesti üksused.

Oktoober

10. oktoober – Asutav Kogu võttis vastu maaseaduse mõisate riigistamise kohta
11.–13. oktoober – Eesti vägede esimene (sügisene) pealetung Pihkva suunal
13. oktoober – algas Krasnaja Gorka operatsioon, Loodearmee väed vallutasid Luuga linna Petrogradi kubermangus
13.–14. oktoober – Eesti merejõudude dessantoperatsioon Kaporje lahes Peipja sadamas
14. oktoober – Krasnaja Gorka fordi ja Seraja Lošadi fordi pommitamine Eesti merejõudude ja Suurbritannia laevastiku poolt
- 16. oktoober – Loodearmee väed vallutasid Gattšina linna Petrogradi kubermangus
17.–19. oktoober – Eesti vägede 2. pealetungioperatsioon Pihkva suunal
- 21. oktoober – Läänerindel alustasid Punaarmee väed vastupealetungi Loodearmee vägedele Petrogradi all
24. oktoober – Kaitse Liidu ülemaks määrati polkovnik Johan Unt.
27. oktoober – Eesti väed vallutasid Gostilitsõ küla, Krasnaja Gorka fordi pommitamine Eesti merejõudude ja Suurbritannia laevastiku poolt, maavägede pealetung Krasnaja Gorka fordile
29. oktoober – Eesti vägede pealetung Põtalovo ja Ostrovi suunal
- 29. oktoober – Loodearmee väed said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema.

November

1. november – Punaarmee Läänerinde väed hõivasid Luuga linna
5.–6. november – Eesti vägede 3. pealetungioperatsioon Pihkva suunal
9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt.
11. november – Punaarmee pealetung ja Eesti vägede kaitselahingute algus Ingeri järvede joonel
- 11. november – Eesti Vabariigi Valitsuse otsus demoraliseerunud ja Eesti piirile taganenud Loodearmee demobiliseerimise kohta, selle tulekul Eesti territooriumile
18. november – ametisse astus Jaan Tõnissoni esimene valitsus, kus sõjaministriks sai ohvitseri asetäitja August Hanko. Valitsuskoalitsioonis olid Rahvaerakond, ESDTP ning Tööerakond.
18.–30. november – eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid, Viru rindel ja Ingerimaal, Krivasoo lahing.
21.–24. november – Eesti vägede taganemine Viru rindel, Luuga jõe–Fedorovka–Kallivere–Karostelli–Saarküla joonele
22. november – Eesti vägede taganemine Viru rindel Batrakovski oja–Aleksandrovskaja Gorka joonelt, Annenskaja–Dubrovka–Sala joonele
28. november – Eesti Merejõudude juhatajaks sai tervislikel põhjustel lahkunud Johan Pitka asemel mereväeleitnant Johannes Herm.

Detsember

5. detsember – Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga.
7. detsember – Punaarmee pealetungi algus Viru rindel, läbimurde likvideerimine Eesti vägede poolt Sassika ja Uusna piirkonnas
7.–20. detsember – Punaarmee detsembrikuise suurpealetungi tõrjumiseks kaitselahingud Viru rindel
9. detsember – Krivasoo vallutamine Punaarmee poolt
9.–12. detsember – kaitselahingud Salaja Koškino küla juures Viru rindel
13. detsember – Suur-Žerdjanka vallutamine Punaarmee poolt, lahing Dubrovka küla juures
15. detsember – Ust-Žerdjanka vallutamine Punaarmee poolt
16.–17. detsember – Vääska läbimurre ja Kõrgesoo lahing
17. detsember – Viru rinde kaitselahingud Dubrovka–Sala–Koškino joonel, Koškino küla vallutamine Punaarmee poolt, Sala küla kaotus ja taasvallutamine, rünnak Orlõ ja Fedorovka külale
20. 22. detsember – kaitselahingud Viru rindel
28.–30. detsember – kaitselahingud Viru rindel Pljussa sillal, Sala, Fedorovka ja Karostelli küla piirkonnas.
29. detsember – 1. diviisi ülemaks sai kindralmajor Aleksander Tõnissoni asemel polkovnik Otto Heinze.
30. detsember – lõppes Punaarmee viimane katse vallutada Narvat.
31. detsember – sõlmiti Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahel vaherahu Tartus.

1920

Jaanuar

3. jaanuar – kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe.

Veebruar

2. veebruar – sõlmiti Tartu rahu, kell 00.45
13. veebruar – rahulepingu ratifitseerimine Eesti Asutava Kogu poolt
26. veebruar – Eesti sõjaväe demobiliseerimise algus.

Märts

20. märts – Sõjavägede Ülemjuhataja institutsiooni kaotamine
29. märts – Eesti Kaitse Liit lõpetas oma tegevuse.
30. märts – vahetati Tartu rahu ratifitseerimiskirjad, millega Tartu rahuleping jõustus.

Viited

↑ Tarvel 2018, lk 194.
↑ ^2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 Maide 1933, IV ptk.
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 Reigo Rosenthal (21. august 2009). "Eesti Vabadussõda". Estonica. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. september 2016. Vaadatud 13. jaanuar 2019.
↑ ^4,00 ^4,01 ^4,02 ^4,03 ^4,04 ^4,05 ^4,06 ^4,07 ^4,08 ^4,09 EE 11 [2002], lk 300
↑ ^5,0 ^5,1 EE 11 [2002], lk 298.
↑ ^6,0 ^6,1 ^6,2 Reigo Rosenthal (19. august 2009). "Soome, Taani ja Rootsi vabatahtlikud Eesti Vabadussõjas". Estonica. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. jaanuar 2019. Vaadatud 13. jaanuar 2019.
↑ Maide 1933, II ptk.
↑ ^8,0 ^8,1 ^8,2 ^8,3 ^8,4 Traksman 1992, lk 68.
↑ ^9,0 ^9,1 ^9,2 ^9,3 ^9,4 "Vabadussõda". Eesti entsüklopeedia. Vaadatud 13. jaanuar 2019.
↑ ^10,0 ^10,1 ^10,2 ^10,3 EE 11 [2002], lk 301
↑ ^11,0 ^11,1 Toivo Miljan (7. juuli 1992). "Võidupüha ettekanne". Vaba Eestlane. Vaadatud 14. jaanuar 2019.
↑ Juurvee 2018, lk 27
↑ 23. jaanuar 2014, Scoutspataljon tähistas Pikksaare lahingu aastapäeva (lahing Pikksaare jaama pärast)

Kirjandus

Juurvee, Ivo (2018). 100 aastat luuret ja vastuluuret Eestis. EV100 raamatusari. Post Factum. ISBN 978-9949-603-38-1
Maide, Jaan (1933). Ülevaade Eesti Vabadussõjast (1918–1920). Tartu: Kaitseliidu kirjastus.
Tarvel, Enn (2018). Eesti rahva lugu. Varrak. ISBN 9789985343142.
Traksmaa, August (1992). Lühike Vabadussõja ajalugu (teine trükk). Olion. ISBN 5-450-01325-6
"Iseseisvuse aeg 1918–40" (2002) –. Eesti entsüklopeedia 11. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. ISBN 9985-70-115-1
1919, Vennad Parikased, FOTIS, Sõjas langenud soomlaste ärasaatmine Tallinna sadamast, ra.ee

[mk4pD-1] Tarvel 2018, lk 194.

[maideIV-2] 2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 Maide 1933, IV ptk.

[Rosenthal-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 Reigo Rosenthal (21. august 2009). "Eesti Vabadussõda". Estonica. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. september 2016. Vaadatud 13. jaanuar 2019.

[ents300-4] 4,00 ^4,01 ^4,02 ^4,03 ^4,04 ^4,05 ^4,06 ^4,07 ^4,08 ^4,09 EE 11 [2002], lk 300

[ents299-5] 5,0 ^5,1 EE 11 [2002], lk 298.

[Välismaalased-6] 6,0 ^6,1 ^6,2 Reigo Rosenthal (19. august 2009). "Soome, Taani ja Rootsi vabatahtlikud Eesti Vabadussõjas". Estonica. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. jaanuar 2019. Vaadatud 13. jaanuar 2019.

[maideII-7] Maide 1933, II ptk.

[Traksman68-8] 8,0 ^8,1 ^8,2 ^8,3 ^8,4 Traksman 1992, lk 68.

[EE-9] 9,0 ^9,1 ^9,2 ^9,3 ^9,4 "Vabadussõda". Eesti entsüklopeedia. Vaadatud 13. jaanuar 2019.

[ents301-10] 10,0 ^10,1 ^10,2 ^10,3 EE 11 [2002], lk 301

[Vabaeestlane-11] 11,0 ^11,1 Toivo Miljan (7. juuli 1992). "Võidupüha ettekanne". Vaba Eestlane. Vaadatud 14. jaanuar 2019.

[JkrBl-12] Juurvee 2018, lk 27

[13] 23. jaanuar 2014, Scoutspataljon tähistas Pikksaare lahingu aastapäeva (lahing Pikksaare jaama pärast)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]